All posts by admin

Marjustin 80

Eesti Sotsioloogide Liit õnnitleb ja tänab liidu aktiivset liiget ja endist presidenti Marju Lauristini, kes 7. aprillil tähistab 80. juubelit. Marjustini roll Eesti sotsioloogia kujunemisel on olnud sedavõrd suur, et ilma temata pole võimalik Eesti sotsioloogiat ettegi kujutada. Marjustin on olnud suure osa Eesti sotsioloogide õpetaja või nende õpetajate õpetaja – ta on paljukordne akadeemiline ema, vanaema ja vaarema, tõeline grand old lady selle mõiste parimas tähenduses. Teadus- ja õppetöö kõrval ei tohi alahinnata Marjustini panust sotsioloogia (ja sotsiaalteaduste) eest seismisel, seda ka Eesti Sotsioloogide Liidu presidendi rollis.

Marju Lauristin lahkamas Eesti sotsiaalteaduste olukorda Eesti Sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsil Tartus

Marjustin on pälvinud rohkelt erinevaid tunnustusi – teiste seas Skytte medali, Riigivapi III klassi teenetemärgi, Riigivapi II klassi teenetemärgi ja Aadu Luukase missioonipreemia. Teda on hinnatud nii Eesti mõjukaimaks poliitikuks (Eesti Päevalehe poolt 2015) kui ka üheks mõjukamaks inimeseks Eestis üldse (Postimees 2020). Kõigi nende hinnangute ja tunnustuste taustal võib kindlalt väita, et Marjustin on ka kõige tuntum Eesti sotsioloog, kelle läbinägelikke kommentaare Eesti elu arengutele ja valukohtadele oodatakse vaibumatu huviga. Seda sellepärast, et Marjustin märkab olulist ning oskab lihtsalt ja arusaadavalt analüüsida ja seletada ühiskonnas toimuvat.

Aitäh, Marjustin! Eesti Sotsioloogide Liit soovib Sulle jätkuvalt teravat pilku ja vahedat sõna ühiskonnas toimuva märkamiseks, analüüsimiseks ja seletamiseks.

Oliver Nahkur kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmisest ühiskonna tasandil

7. novembril 2019 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Oliver Nahkur, kelle töö käsitleb isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmist ühiskonna tasandi perspektiivist.

Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on olnud vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks. Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid järgides keskendus doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori – ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID)–konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset ühiskonna tasandil regulaarselt ja riigiti võrreldavalt.

Doktoritööd „Isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmine: ühiskonna tasandi perspektiiv“ juhendasid dotsent Dagmar Kutsar ja emeriitprofessor Rein Taagepera. Nõustajaks oli Rein Murakas.

Eesti Sotsioloogide Liit assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga

18. juunil 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann pidulikul koosviibimisel assotsiatsioonilepingu. Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena saab ESL osa akadeemia ning selle humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevusest.

Sotsioloogide Liidust osalesid üritusel lisaks veel juhatuse liikmed Rein Murakas ja Aare Kasemets.

Eesti Sotsiaalteadlaste XI Aastakonverentsi kokkuvõtted

Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema

Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:

Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu endine president Marju Lauristin jagas konverentsi avamisel mõtteid Eesti sotsiaalteaduste olukorrast


Ettepanekute esitamise tähtaeg ESAK XI sektsioonide kohta on 31. oktoober

Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.

Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid

Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.

Kadri Rootalu kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö abielulahutuste põhjustest ja tagajärgedest Eestis

10. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Kadri Rootalu, kelle töö käsitleb abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist.

Tööga antakse oluline panus Eesti perepoliitikasse, avades mehhanisme, mis on üksikvanematega peredest pärit laste toimetulekuprobleemide taga.

Doktoritööd „Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis”   juhendasid emeriitdotsent Liina-Mai Tooding ja dotsent Kairi Kasearu.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Andu Rämmer kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse tunnetuse muutustest Eesti siirdeühiskonna kontekstis

5. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Andu Rämmer, kelle töö käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis. Siiret kontseptualiseeritakse töös kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses.

Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöös sisalduvates uurimustes on sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis vaadeldud kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur.

Doktoritööd “Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis”  juhendas professor Veronika Kalmus.

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.