Category Archives: Liidu tegevus

Ettepanekute esitamise tähtaeg ESAK XI sektsioonide kohta on 31. oktoober

Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.

Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid

Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad”

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad” tuleb Tartus 26.–27. aprillil 2019.

ESAK XI suunab pilgu tulevikku. Inimesed toimetavad alati mingis keskkonnas, olgu selleks siis looduskeskkond, sotsiaalne keskkond või viimasel ajal kasvavalt ka virtuaalne keskkond. Järjekorras üheteistkümnenda Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsi fookuses on ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus.

ESAK XI võtab vaatluse alla järgnevad väljakutsed:
• Kuidas kasutada tänast sotsiaalteaduslikku kogemust, andmestikke ja meetodeid, et kavandada jätkusuutlikke lahendusi ja panustada tuleviku kujundamisse (sotsiaalsete kokkulepete saavutamine)?
• Keskkondade vastastikmõjude hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine erinevates keskkondades: milline peaks olema sotsiaalvaldkonna panus looduskeskkonda puudutavate otsuste mõjutamisel?
• Paljud ühiskondlikud probleemid on omanikuta (nt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste ühildamatusest tingitud suluseis) ja jäävad nö silotornide vahele. Erinevate keskkondade (õiguse, sotsiaalia, tervise, looduskeskkonna) lõimumine ja interdistsiplinaarsem käsitlus võiks pakkuda lahendusi. Millised on senised kogemused ja kuidas saaks veelgi paremini?
• Sidusus ja mitmekesisus on olulised väärtused nii ühiskonnas kui ka looduskeskkonnas. Aga kuidas ühildada erinevate ühiskonnagruppide põlvkondade, rahvuste ja kultuuride (sisserändajate) elumaailmad (toimimiskeskkonnad)? Millised on võimalused vanema-ealiste ja noorte, erineva kultuuritaustaga inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tööhõivesse ja otsustusprotsessidesse, mis kujundavad meie tegutsemiskeskkondi?

• Elu võimalikkusest digikeskkonnas ja väljaspool seda: Milliseid väljakutseid esitab süvenev digitaliseerumine, milliseid riske ja võimalusi see endaga kaasa toob? Millised on digitaliseerumise kulud ja tulud (mõjud inimsuhtele, keskkonnale)? Kuidas aitab digilahendusi luua (koosloome äpid)?

Täpsem info ja sektsioonide esitamise võimalus konverentsi kodulehel.

Eesti Sotsioloogide Liit on mures sotsioloogiliste uurimustena esitletavate andmete ja järelduste kvaliteedi pärast

Viimase aasta jooksul on avalikkuses esitletud mitmeid  väidetavalt sotsioloogilisi uuringuid, mille tegijate eesmärkides ja/või kompetentsuses on põhjust kahelda. Eesti Sotsioloogide Liit kutsub üles ajakirjandust ja teisi avaliku kommunikatsiooni institutsioone mitte tiražeerima selliste uuringute andmeid ja nende alusel tehtud järeldusi.

Sotsiaalteaduslike uuringute ühiskondlik olulisus ja usaldusväärsus põhineb kindlatel eetilistel ja metodoloogilistel praktikatel. See tähendab muuhulgas, et auditooriumile tehakse kättesaadavaks võimalikult täielik info uuringu valimi, metoodika, uuringu rahastaja ja võimalike huvide konfliktide kohta. Uuringutulemuste korrektsel tõlgendamisel ei rebita andmeid välja nende kontekstist ning püüeldakse uuritava fenomeni võimalikult süvitsimineva mõistmise poole. Neist tavadest kõrvale kaldudes on tulemuseks andmed ja järeldused, mis on kallutatud ja avalikkust eksitavad. See võib juhtuda nii oskamatuse kui teadliku manipulatsiooni tulemusel. Uuringute usaldusväärsus sõltub otseselt sotsiaal- ja ühiskonnateaduste teoreetilisest ja metodoloogilisest ekspertiisist, mille üldjuhul tagab professionaalse sotsioloogi kaasatus projekti ning teaduseetika põhimõtete järgimine.

Ühtlasi on murettekitav, et Eestis arvamusuuringuid korraldav mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Instituut kasutab enese legitimeerimiseks akadeemilisi sümboleid. Soovime rõhutada, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudil ei ole mingit seost Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutidega ning soovime, et avalikkus oleks seose puudumisest selgelt informeeritud.

Eesti Sotsioloogide Liit peab äärmiselt oluliseks, et nii sotsioloogilisi uuringuid tehes kui ka uuringutulemusi esitledes peetaks kinni nimetatud headest tavadest ning et ebakvaliteetselt teostatud ja kallutatult tõlgendatud uuringuid ei esitletaks avalikkusele professionaalse sotsioloogiana. Palume meediaväljaandeil kriitiliselt hinnata kajastamiseks valitud sotsiaalteaduslike uuringute kvaliteeti ja neid korraldavate institutsioonide, ühingute ja rühmituste tõsiseltvõetavust. Vajadusel oleme valmis pakkuma kompetentset abi ja ekspertiisi.

Eesti Sotsioloogide Liit

Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

Lisainfo:

Mai Beilmann, mai.beilmann@ut.ee, 737 6156

Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee, 56 623 583

Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

Airi-Alina Allaste, airi-alina.allaste@tlu.ee

 

Eesti Sotsioloogide Liidu uus juhatus

Eesti sotsiaalteadlaste aastakonverentsi raames toimunud üldkoosolek kinnitas liidu majandusaasta aruande ja valis liidule uue 9-liikmelise juhatuse.

 

Uuteks juhatuse liikmeteks on Kadri Aavik (Tallinna Ülikool) ja Kati Orru (Tartu Ülikool), vanast juhatusest jätkavad Airi-Alina Allaste, Mai Beilmann, Aivar Joorik, Veronika Kalmus, Rein Murakas, Katrin Tiidenberg ja Triin Vihalemm.

 

Arutati ka uuringute korraldamise ja nende tulemuste esitlemise ning uurimiseetikaga seotud probleeme, peagi on oodata sellekohast avaldust.

Tallinnas toimus Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents

24. ja 25. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK) teemal “Eesti 100 – teel avatusele?”. Töörühmades esines üle saja sotsiaalteadlase, diskussioonidest võttis osa enam kui 200 inimest.

Üha keerulisemas maailmas on eriti oluline mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse, selgitada erinevaid sfääre ja neis toimuvat ning püstitada olulisi küsimusi. Eesti Vabariik seisab oma 100. sünnipäeva künnisel oluliste valikute ees – kas kujundada end rangelt rahvusriigina, või otsida võimalusi kollektiivse identiteedi avardamiseks? Kas peamiseks eesmärgiks peaks olema lahkunute tagasikutsumine või diasporaaga tugeva sideme ho

Konverents algas professor Stjepan Mestrovici loenguga, kus ta analüüsib Donald Trumpi võitu oma loodud kontseptuaalses raamistikus postemotsionaalsest ühiskonnast. Plenaarettekannetega esinesid ka Tiit Tammaru, Mikko Lagerspetz ja Aet Annist, kelle ettekanded keskendusid Eestile rändeajastul ja eestlastele, kes elavad mujal. Konverentsi viimane peaesineja Shakuntala Banaji ettekanne analüüsis nüüdisaja noorte ühiskondlikku osalust.

Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm esitlesid konverentsil uut kogumikku “Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 tulemused”.

Konverentsi korraldasid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.

Vaata lisa konverentsi koduleheküljelt.

Täiendav info:

Airi-Alina Allaste
airi-alina.allaste@tlu.ee
+3725145994

Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X) “Eesti 100 – teel avatusele?”

24.-25. märtsil 2017 toimub Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X), seekordse fookusega “Eesti 100 – teel avatusele?”. Püüame sotsioloogide, riigi-, majandus- ja õigusteadlaste, psühholoogide ning paljude teiste distsipliinide esindajatena panustada ühiselt ühiskonnaprotsesside mõtestamisesse.

Konverentsi töörühmade nimekiri on kättesaadav siit, teeside esitamise vorm töörühmade lõikes asub siin. Ettepanekuid, mis esitaja hinnangul ühegi töörühma alla ei kuulu, saab esitada eraldiseisvatena.

Kõigi konverentsi puudutavate küsimustega palume pöörduda aadressile esak10@tlu.ee, põhjalikum informatsioon konverentsi kohta on kättesaadav aadressilt konverentsi kodulehelt.

 

Eelinfo: seminar “Teadlase ja teadmise mõju” 29. märtsil

Oled oodatud Eesti Sotsioloogide Liidu korraldatud kogemusseminarile „TEADLASE ja TEADMISE MÕJU“. Seminar jätkab 2012. aastal korraldatud missioonikonverentsi „Sotsiaalteaduste s(t)aatus Euroopas ja Eestis“ temaatikat.

Seminar toimub 29.märtsil kell 15.00 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5) ruumis M-648 (senatiruum Mare majas 6. korrusel). Seminari sõnavõttudes ja ühises arutelus otsime uusi viise, kuidas ühiskonna analüüside järeldusi ja uurijate ekspertteadmust otsustusprotsessides paremini kasutatavaks teha ja millised on efektiivsemad koostöövormid otsustajate ja ekspertide vahel.

Kogemusi jagavad:
Ain Aaviksoo (Sotsiaalministeeriumi asekantsler): „Personaalmeditsiini kaasus: kuidas teadlased, valitsus ja huvirühmad koos otsuseid vormivad?“;
Raul Eamets (TÜ, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan): „Tööturu uuringute tulemuste rakendamise kogemusi Eesti majanduspoliitikas“;
Marju Lauristin (Euroopa Parlamendi liige, TÜ professor): „Kuidas uuringuinfot pakutakse ja kasutatakse Euroopa poliitiliste otsuse tegemisel?“;
Maris Jesse (Tervise Arengu Instituudi direktor): „Elevandiluutornist välja – Tervise Arengu Instituudi kogemus terviseteaduste pakkumisel poliitikakujunduse toetuseks“;
Alar Karis (riigikontrolör): „Võhiklikkus ja teadmised poliitikate kujundamisel“.

Ettekannetele järgneb ühine diskussioon, mida modereerivad Airi-Alina Allaste (TLÜ) ja Triin Vihalemm (TÜ).

Paluksime üritusel osalemiseks registreeruda hiljemalt 15.märtsiks. Registreerumisvormi leiate siit.

Keskkonnasotsioloogia uurimisseminar käsitles võimalusi inimese keskkonnajalajälje sotsiaalsete ja struktuursete tagamaade avamiseks

Keskkonnasotsioloogia uurimisrühm koondab sotsiaal- ja loodusteaduste tudengeid ning teadureid, kelle huviks on ühiskondliku ja füüsilise elukorralduse mõju inimeste igapäevakäitumisele ja sellega seotud keskkonnakoormusele.

12. oktoobril toimunud seminaril arutati erinevate Eestis kogutud andmestike (“Mina. Maailm. Meedia”, Euroopa Sotsiaaluuring, Keskkonnatervise riskid) pakutavaid võimalusi uurimaks:
– kuidas inimesed mõtestavad keskkonnanähtusi ja oma rolli nende tekkel;
– millised on looduressursside kasutamise individuaalsed ja struktuursed tagamaad;
– millest sõltub inimese roll tarbija ja kodanikuna meid ümbritseva keskkonna kujundamisel.

Täpsem info uurimisrühma tegevuse ja edasiste seminaride kohta Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadurilt Kati Orrult (kati.orru[at]ut.ee).