Category Archives: Liidu tegevus

Poola, Läti, Eesti ja Leedu sotsioloogide ühenduste pöördumine ESA poole seoses Venemaa Sotsioloogide Ühingu kirjaga

Seoses asjaoluga, et Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) rahvuslike ühenduste online-kohtumisel 31. märtsil 2022. aastal ei võetud vastu seisukohta sinna saadetud Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirja osas, kus Vene agressiivset invasiooni nimetatakse konfliktisituatsiooniks Ukrainas, koostati Poola, Läti, Eesti ja Leedu sotsioloogide ühenduste juhtorganite poolt alljärgnev pöördumine.

Pöördumise tekst koos Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirjaga:

Poola, Leedu, Eesti ja Läti sotsioloogide ühenduste pöördumise järel kutsus ESA juhtkond 12. aprillil kokku liikmesorganisatsioonide erakorralise veebikoosoleku, kus Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales ESL president Mai Beilmann. ESA juhtkonna ettepanek oli vastata ROS kirjale omapoolse kirjaga.

Poola ja Balti riikide esindajad jäid seisukohale, et Venemaa sotsioloogide ühenduse sõda salgavad kirjad vajaks siiski natuke tugevamat vastust kui kõigest pahameelt väljendav kiri ning panid ette ROSi (ajutise) eemaldamise ESA liik-meskonnast. Kuna Prantsusmaa seaduste järgi Venemaa sotsioloogide ühendust ESA liikmeskonnast aga välja arvata ei saa, sest see oleks diskrimineeriv, on ainus võimalus ROSi kirjale reageerida mitteametlik boikott ROSi üritustele.   

Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek

13. märtsil 2022 toimus Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste online koosolek, kus arutati liikmesorganisatsioonide tegevuse üle kiiresti muutuvates poliitilistes tingimustes. Põhjalikumalt peatuti näiteks Ungaris toimuval, kus sotsiaalteadlaste akadeemilist vabadust on viimastel aastatel oluliselt piiratud. Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales Mai Beilmann, kes andis ka lühikese ülevaate ESLi tegevusest. Järgmine ISA rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek toimub augustis. 

Info sessioonide ettepanekute esitamisest ISA 2023. aasta kongressile:

Rohkem infot kongressi kohta on kättesaadav siit.

Valminud on Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeks

Eesti Sotsioloogide Liidu (ESL) eetikakoodeksi välja töötamine otsustati liidu 2020. aasta üldkogul, mis andis liidu juhatusele mandaadi eetikakoodeksi koostamiseks.  

Eetikakoodeksi koostas ESLi presidendi Mai Beilmanni (Tartu Ülikool) eestvedamisel töörühm, kuhu kuulusid liidu juhatuse liikmed Kadri Aavik (Tallinna Ülikool), Veronika Kalmus (Tartu Ülikool), Anu Masso (Taltech) ja Signe Opermann (Tartu Ülikool).   

ESL eetikakoodeksi koostajad tänavad sisukate parandus- ja täiendusettepanekute eest teaduseetika eksperti Marten Juurikut, ESLi juhatuse liikmeid Rein Murakat ja Triin Vihalemma ning liidu liikmeid Kaarel Haava, Kairi Kasearu, Aare Kasemetsa, Virve Kassi, Mari-Liisa Parderit, Anu Rentelit, Tuuli Stewartit, Judit Strömplit ja Mauri Sööti.  

Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeks kiideti heaks liidu üldkogul 7. detsembril 2021.  

Eetikakoodeksi tekst on kättesaadav siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek 15. oktoobril 2020

Head Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed 

Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek toimub 15. oktoobril kell 17 Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverentsi „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ paneelarutelu järgselt.  

Aastakoosoleku päevakorras:  

  • ülevaade möödunud aasta tegevusest;  
  • majandusaasta aruande kinnitamine;  
  • uue juhatuse valimised;  
  • kohapeal tõstatuvad küsimused.  

Konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 15. oktoobril 2020

15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 

Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic  reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.

 

Ajakava:

13.00-14.30: Ettekanded

• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus  

• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin

• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm  

• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm

• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)

Kohvipaus

15.00-16.30: Paneelarutelu 

Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?   

Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal? 

Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. 

Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas. 

Palume konverentsile registreeruda hiljemalt 8. oktoobriks aadressil: https://forms.gle/PRkQ7pVUMFcnFESZA  

Marjustin 80

Eesti Sotsioloogide Liit õnnitleb ja tänab liidu aktiivset liiget ja endist presidenti Marju Lauristini, kes 7. aprillil tähistab 80. juubelit. Marjustini roll Eesti sotsioloogia kujunemisel on olnud sedavõrd suur, et ilma temata pole võimalik Eesti sotsioloogiat ettegi kujutada. Marjustin on olnud suure osa Eesti sotsioloogide õpetaja või nende õpetajate õpetaja – ta on paljukordne akadeemiline ema, vanaema ja vaarema, tõeline grand old lady selle mõiste parimas tähenduses. Teadus- ja õppetöö kõrval ei tohi alahinnata Marjustini panust sotsioloogia (ja sotsiaalteaduste) eest seismisel, seda ka Eesti Sotsioloogide Liidu presidendi rollis.

Marju Lauristin lahkamas Eesti sotsiaalteaduste olukorda Eesti Sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsil Tartus

Marjustin on pälvinud rohkelt erinevaid tunnustusi – teiste seas Skytte medali, Riigivapi III klassi teenetemärgi, Riigivapi II klassi teenetemärgi ja Aadu Luukase missioonipreemia. Teda on hinnatud nii Eesti mõjukaimaks poliitikuks (Eesti Päevalehe poolt 2015) kui ka üheks mõjukamaks inimeseks Eestis üldse (Postimees 2020). Kõigi nende hinnangute ja tunnustuste taustal võib kindlalt väita, et Marjustin on ka kõige tuntum Eesti sotsioloog, kelle läbinägelikke kommentaare Eesti elu arengutele ja valukohtadele oodatakse vaibumatu huviga. Seda sellepärast, et Marjustin märkab olulist ning oskab lihtsalt ja arusaadavalt analüüsida ja seletada ühiskonnas toimuvat.

Aitäh, Marjustin! Eesti Sotsioloogide Liit soovib Sulle jätkuvalt teravat pilku ja vahedat sõna ühiskonnas toimuva märkamiseks, analüüsimiseks ja seletamiseks.

Eesti Sotsioloogide Liit assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga

18. juunil 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann pidulikul koosviibimisel assotsiatsioonilepingu. Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena saab ESL osa akadeemia ning selle humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevusest.

Sotsioloogide Liidust osalesid üritusel lisaks veel juhatuse liikmed Rein Murakas ja Aare Kasemets.

Eesti Sotsiaalteadlaste XI Aastakonverentsi kokkuvõtted

Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema

Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:

Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu endine president Marju Lauristin jagas konverentsi avamisel mõtteid Eesti sotsiaalteaduste olukorrast


Ettepanekute esitamise tähtaeg ESAK XI sektsioonide kohta on 31. oktoober

Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.

Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid

Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.