Eesti inimarengu aruande arutelu ja liidu aastakoosolek Tartus 17. aprillil

Avatud loeng ja arutelu „Sipelga sagin ja vaimne tervis“.  

17. aprill 2023 14:00–16:00 Lossi 36–205, Tartu   

Eesti inimeste vaimse tervise üle arutlevad Merike Sisask, Dagmar Kutsar, Mare Ainsaar, Veronika Kalmus ja Marju Lauristin.  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.  

Palume üritusele eelnevalt registreerudahttps://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSf3nNqo1zo1hnBOTyTo0ZqRqE39t9qFdsUiOTYiftZF9aIiPg/viewform?usp=sf_link  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.

Teaduste akadeemia kuulutab välja konkursi akadeemiku valimiseks sotsioloogia valdkonnas

This image has an empty alt attribute; its file name is TA.jpg

Eesti teaduste akadeemia on kuulutanud välja akadeemikute valimised järgmistes valdkondades:
• füüsika,
• arvuti- ja tehnikateadused,
sotsioloogia.

Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas, ning väljapaistvaid Eesti loomeisikuid, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.

Akadeemikud valib Eesti teaduste akadeemia üldkogu kandidaatide seast, kelle esitamise õigus on Eesti ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel või nende funktsioone täitvatel esinduskogudel, teadusseltsidel, loomeliitudel ja Eesti teaduste akadeemia akadeemikutel.

Kandidaatide esitamise tähtajaks on 3. oktoober 2022.

Rohkem infot akadeemia kodulehelt.

NB! ERR Novaator tutvustab akadeemikukandidaate sotsioloogia alal 

Veronika Kalmuse tutvustus: https://novaator.err.ee/1608796918/akadeemikute-valimised-2022-kes-on-veronika-kalmus 

Ellu Saare tutvustus: https://novaator.err.ee/1608796942/akadeemikute-valimised-2022-kes-on-ellu-saar 

Eesti keeles ilmus ühiskondlikke nähtusi interdistsiplinaarselt käsitlev Serge Moscovici raamat „Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia“

Sotsiaalse ja kultuurilise konteksti vastastikuseid seoseid inimtegevusega uuriva Euroopa sotsiaalpsühholoogia tuntumaid esindajaid Serge Moscovici (1925–2014) visandas oma raamatus „Jumalate loomise mehhanism” massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid. Tema käsitluse kohaselt ei juhi inimtegevust mitte ratsionaalsed kaalutlused, vaid kired. 

Raamatu esimeses osas vaatleb Moscovici üksikindiviidi allutamist kollektiivse teadvuse sundusele, teises karismaatiliste eestvedajate rolli ühiskondlike muutuste kujundajatena ja kolmandas teadmiste vahetamist suhtlemisprotsessides, mille käigus inimeste ootused, vajadused ja huvid realiseeruvad kollektiivse kujutlusvõime viljadena.

Kommunikatsiooniprotsesside osalisena on inimene samaaegselt nii reaalse kui ka hinnangute maailma asukas. 

Moscovici sõnul on inimeste kirgede poolt käigus hoitav ühiskond jumalate loomise mehhanism just seeläbi, et ta vormib eesmärke, mille nimel needsamad inimesed elavad ja surevad. 

Raamatu toimetaja Andu Rämmeri poolt koostatud mahukas järelsõnas heidetakse kiirpilk sotsiaalpsühholoogia ajalukku ja Moscovici rolli selles ning peatutakse pikemalt tema suurimal panusel, sotsiaalsete representatsioonide teoorial. 

Raamatu tõlkijateks on Iika Bramban ja Aija Sprivul-Dautancourt, kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.

Eesti teaduste akadeemia üldkogul anti üle esimene Edgar Kanti medal sotsiaalteaduste valdkonnas

20. aprillil 2022. aastal toimus Tallinnas Eesti teaduste akadeemia üldkogu. Riigi peaprokurör Andres Parmas pidas üldkogul ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“, akadeemik Urmas Varblane esines teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“.

Üldkogul anti üle esimene Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Urmas Varblane pälvis tunnustuse suurepärase töö eest majandusteaduses. Tema säravate majandusteaduslike ideede ja tööde mõju ulatub tudengite õpetamisest üle panuse teaduskonna ja ülikooli arengusse kogu riigi tulevikku mõjutavate otsusteni. Geograafi, majandusteadlase ja Tartu ülikooli rektori Edgar Kanti nimeline medal on loodud 2020. aastal tunnustusena tänapäeva sotsiaalteadlastele.

Samuti anti üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Andres Koppel pälvis medali visa ja tulemusliku töö eest teadusleppe saavutamisel. Virve Kurnitskpälvis medali väsimatu töö eest akadeemia kirjastuse teadusajakirjade kvaliteedi hoidmisel.

Eesti Sotsioloogide Liit kuulub akadeemiaga assotsiatsioonilepingu alusel seotud teadusseltside ja ühenduste hulka. Akadeemia üldkogul esindas liitu juhatuse liige Rein Murakas.  

Poola, Läti, Eesti ja Leedu sotsioloogide ühenduste pöördumine ESA poole seoses Venemaa Sotsioloogide Ühingu kirjaga

Seoses asjaoluga, et Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) rahvuslike ühenduste online-kohtumisel 31. märtsil 2022. aastal ei võetud vastu seisukohta sinna saadetud Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirja osas, kus Vene agressiivset invasiooni nimetatakse konfliktisituatsiooniks Ukrainas, koostati Poola, Läti, Eesti ja Leedu sotsioloogide ühenduste juhtorganite poolt alljärgnev pöördumine.

Pöördumise tekst koos Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirjaga:

Poola, Leedu, Eesti ja Läti sotsioloogide ühenduste pöördumise järel kutsus ESA juhtkond 12. aprillil kokku liikmesorganisatsioonide erakorralise veebikoosoleku, kus Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales ESL president Mai Beilmann. ESA juhtkonna ettepanek oli vastata ROS kirjale omapoolse kirjaga.

Poola ja Balti riikide esindajad jäid seisukohale, et Venemaa sotsioloogide ühenduse sõda salgavad kirjad vajaks siiski natuke tugevamat vastust kui kõigest pahameelt väljendav kiri ning panid ette ROSi (ajutise) eemaldamise ESA liik-meskonnast. Kuna Prantsusmaa seaduste järgi Venemaa sotsioloogide ühendust ESA liikmeskonnast aga välja arvata ei saa, sest see oleks diskrimineeriv, on ainus võimalus ROSi kirjale reageerida mitteametlik boikott ROSi üritustele.   

Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek

13. märtsil 2022 toimus Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste online koosolek, kus arutati liikmesorganisatsioonide tegevuse üle kiiresti muutuvates poliitilistes tingimustes. Põhjalikumalt peatuti näiteks Ungaris toimuval, kus sotsiaalteadlaste akadeemilist vabadust on viimastel aastatel oluliselt piiratud. Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales Mai Beilmann, kes andis ka lühikese ülevaate ESLi tegevusest. Järgmine ISA rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek toimub augustis. 

Info sessioonide ettepanekute esitamisest ISA 2023. aasta kongressile:

Rohkem infot kongressi kohta on kättesaadav siit.

Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu pidas inauguratsiooniloengu sotsiaalsetest institutsioonidest Eestis

Neljapäeval, 24. märtsil pidas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“.

Üleilmastumise ja praeguse pandeemia taustal on sotsiaalsed protsessid, näiteks väärtuspõhiste vastasseisude süvenemine, infopõhine kihistumine, sotsiaalse sidususe vähenemine ja ebavõrdsuse suurenemine veelgi võimendunud. Inauguratsiooniloengul keskendub professor Kairi Kasearu sellele, kuidas „ahned“ sotsiaalsed institutsioonid – perekond ja militaarsfäär – püüavad kohaneda laiemate ühiskondlike protsessidega, võttes arvesse ja kujundades samal ajal oma liikmete ootusi ja vajadusi. Tuginedes mitmesuguste empiiriliste uuringute tulemustele, vaeb ta ühiskondlike protsesside mõõtmise ja mõtestamise vajadust ja keerukust.

Kairi Kasearu on Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor alates 2021. aasta jaanuarist. Ta on 2002. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal, kaitsnud 2004. aastal samas teadusmagistri- ja 2010. aastal doktorikraadi. Professor Kairi Kasearu teadustöö on seotud inimese ja ühiskonna suhete ning sotsiaalsete muutuste uurimisega.

Loengut on võimalik järelvaadata siit.

Pöördumine Tervise Arengu Instituudi plaanitud sulgemise asjus

Eesti Sotsioloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit ja Eesti Demograafia Assotsiatsioon leiavad ühispöördumises, et TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.

Pöördumise tekst:

Pöördumine Tervise Arengu Instituudi plaanitud sulgemise asjus

Lugesime mure ja hämmastusega Sotsiaalministeeriumi otsusest likvideerida Tervise Arengu Instituut (TAI). Kantsler Maarjo Mändmaa intervjuust ERR-ile [1] selgub, et TAI ülesanded on plaanis liita ministeeriumi teiste allasutustega, kuid nende ülesannete analüüs on plaanis teha aprilli lõpuks. Struktuurireformi tegemisel tuleks lähtuda vajadusest ja otstarbekusest: alles pärast ülesannete ja kompetentside analüüsi saab otsustada, kas ja milline reform on vajalik. Praegu jääb mulje, et toimitud on vastupidiselt: tehtud on likvideerimisotsus, kuid likvideerimise põhjusi hakatakse otsima tagantjärele.

Juhime tähelepanu, et rahvatervishoiu instituudid või rahvatervishoiu kompetentsikeskused on olemas paljudes maailma riikides, sealhulgas kõigis Põhjamaades ning enamikus EL-i maades [2]. Rahvatervishoiu instituutide (sh TAI) ülesannete hulka kuuluvad haiguste ja muude terviseprobleemide esinemise ning riski- ja kaitsetegurite seire ja uurimine, tervise edendamise ning tervisehariduse koordineerimine, tervisealase info analüüs sisendina tervisepoliitika kujundamiseks. See loetelu pärineb rahvatervishoiu instituute koondava assotsiatsiooni IANPHI (111 liiget 94 riigist, sh TAI) kodulehelt, kuid samad ülesanded sisalduvad TAI põhimääruses [3]. Rahvatervishoiu instituutide olemasolu eraldiseisvate teadus- ja arendusasutustena (mitte näiteks ülikoolide osana) enamikus arenenud riikides ei ole juhus, vaid tuleneb valdkonna loogikast. Põhjusi on mitu; ühele neist on ligi kuu aega tagasi uuesti tähelepanu juhtinud Mati Rahu [4]: meditsiiniregistrite töö heaks korraldamiseks on vaja epidemioloogiateadust ning epidemioloogiateaduse töövahendiks on meditsiiniregistrid. Teaduse ja registrite koosluse lõhkumine (mille toob paratamatult kaasa TAI likvideerimine) viib Eesti registripõhise teaduse ajas mitu kümnendit tagasi: halveneb või osaliselt kaob võimalus saada ajakohast ja kvaliteetset infot rahvastiku tervise kohta.

Lisaks registritele on oluliseks infoallikaks rahvastiku tervise kohta rahvastikupõhised küsitlusuuringud; TAI korraldab regulaarselt näiteks Eesti terviseuuringut (ETeU), täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut (TKU), kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut (HBSC), sealhulgas mitu longituuduuringut ning mitme rahvusvahelise uuringu andmekogumist Eestis [5]. Selliste uuringute puhul on oluline infrastruktuuri ja rahvusvaheliste kontaktide järjepidevus, kogemus küsitlusuuringute läbiviimisel ning andmekaitsenõuete täitmisel. Lisaks on uuringuandmed tunduvalt väärtuslikumad, kui neid on võimalik siduda registriandmetega – seega on otstarbekas, kui selliseid uuringuid korraldab asutus, kus on olemas ka registriandmete töötlemise võimekus.

TAI-st on kujunenud tervise edendamise ning tõenduspõhise ennetuse kompetentsikeskus, millest annab märku näiteks Euroopa ennetusteaduse (prevention science) ühingu 2022. a konverentsi toimumine Tallinnas – korraldajaks on TAI [6]. TAI haldab mitut terviseinfo portaali (näiteks toitumine.ee, terviseinfo.ee, tarkvanem.ee), kuhu on koondatud suur hulk üldarusaadavat infot. Maailmatasemel ning Eesti-väärsel tasemel ennetus ja tervisedendus on võimalikud ainult tihedas koostöös teadusega; tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine saab põhineda ainult teaduslikel meetoditel. Ennetuse ja tervise-edenduse lahutamine teadusest vähendab võimekust kavandada teadusel põhinevaid ennetus- ja edendusmeetmeid ning nende tulemuslikkuse mõõtmine muutub kas formaalseks või odavhankepõhiseks. Loodetavasti ei ole vaja rõhutada, et tulemuslikkuse mõõtmine peab käima ennetuse juurde – ilma selleta ei saa öelda, kas ennetusprogrammile tasub raha kulutada.

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et rahvatervishoiu instituudi ülesandeid on kindlasti võimalik täita senisest paremini, kuid praeguse koosluse mehhaaniline laiali jagamine ei aita sellele eesmärgile kuidagi kaasa. TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.

[1] https://www.err.ee/1608525425/sotsiaalministeerium-plaanib-tervise-arengu-instituudi-sulgeda

[2] https://www.ianphi.org/about/member-countries.html

[3] https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019066?leiaKehtiv

[4] https://arvamus.postimees.ee/7455015/mati-rahu-teadlased-ei-saa-ilma-toovahenditeta-tervist-edendada

[5] https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

[6] https://euspr.org/12th-euspr-conference-and-members-meeting-september-29th-october-1st-2021/

Sotsiaalministeerium nentis oma vastuses, et Tervise Arengu Instituudi (TAI) sulgemise otsust ei ole tehtud. Riigireformi raames on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ümberkorraldusteks on loodud töörühmad, mille ülesandeks on koondada ettepanekud, mis on arutelu sisendiks Vabariigi Valitsusele. Uuringute, registrite ja statistika teemade arutamiseks luuakse aprillis täiendav töörühm, kuhu kaasatakse teadlased ja valdkonna esindajad ning mis võtaks vajaliku aja TAI edasise rolli kohta ettepanekute kujundamiseks. 

Tartu Ülikooli MeeMa uurimisrühma sotsioloogid pälvisid riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste alal

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi töötajad ja Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed sotsioloogia professor Veronika Kalmus, emeriitprofessor Marju Lauristin, andmeuuringute kaasprofessor Anu Masso, meediasotsioloogia teadur Signe Opermann, emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm pälvisid 2018. – 2021. aasta tööde eest antava riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.

MeeMa uurimisrühma tegevus on suunatud eesti sotsiaalteadusliku teoreetilise ja metodoloogilise mõtteruumi laiendamisele ning omakeelse terminoloogia arendamisele, sealhulgas andmeuuringute valdkonnas. Rühma soov edendada Eesti akadeemilises avalikkuses sotsiaalteaduslikku arutelu, sealhulgas eestikeelsete publikatsioonidega, aitab ühiskonnal mõtestada ühiskondlikke arenguid. Rühm on uurimuste tulemusi aktiivselt tutvustanud õppetöö, koolituste, ettekannete ja meedia kaudu, arendades Eesti ühiskonna eneseteadvust ning aidates mõista eri valdkondade poliitikate, reformide ja meetmete kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.