Oliver Nahkur kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmisest ühiskonna tasandil

7. novembril 2019 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Oliver Nahkur, kelle töö käsitleb isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmist ühiskonna tasandi perspektiivist.

Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on olnud vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks. Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid järgides keskendus doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori – ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID)–konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset ühiskonna tasandil regulaarselt ja riigiti võrreldavalt.

Doktoritööd „Isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmine: ühiskonna tasandi perspektiiv“ juhendasid dotsent Dagmar Kutsar ja emeriitprofessor Rein Taagepera. Nõustajaks oli Rein Murakas.

Eesti Sotsioloogide Liit assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga

18. juunil 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann pidulikul koosviibimisel assotsiatsioonilepingu. Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena saab ESL osa akadeemia ning selle humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevusest.

Sotsioloogide Liidust osalesid üritusel lisaks veel juhatuse liikmed Rein Murakas ja Aare Kasemets.

Eesti Sotsiaalteadlaste XI Aastakonverentsi kokkuvõtted

Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema

Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:

Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu endine president Marju Lauristin jagas konverentsi avamisel mõtteid Eesti sotsiaalteaduste olukorrast


Ettepanekute esitamise tähtaeg ESAK XI sektsioonide kohta on 31. oktoober

Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.

Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid

Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad”

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad” tuleb Tartus 26.–27. aprillil 2019.

ESAK XI suunab pilgu tulevikku. Inimesed toimetavad alati mingis keskkonnas, olgu selleks siis looduskeskkond, sotsiaalne keskkond või viimasel ajal kasvavalt ka virtuaalne keskkond. Järjekorras üheteistkümnenda Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsi fookuses on ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus.

ESAK XI võtab vaatluse alla järgnevad väljakutsed:
• Kuidas kasutada tänast sotsiaalteaduslikku kogemust, andmestikke ja meetodeid, et kavandada jätkusuutlikke lahendusi ja panustada tuleviku kujundamisse (sotsiaalsete kokkulepete saavutamine)?
• Keskkondade vastastikmõjude hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine erinevates keskkondades: milline peaks olema sotsiaalvaldkonna panus looduskeskkonda puudutavate otsuste mõjutamisel?
• Paljud ühiskondlikud probleemid on omanikuta (nt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste ühildamatusest tingitud suluseis) ja jäävad nö silotornide vahele. Erinevate keskkondade (õiguse, sotsiaalia, tervise, looduskeskkonna) lõimumine ja interdistsiplinaarsem käsitlus võiks pakkuda lahendusi. Millised on senised kogemused ja kuidas saaks veelgi paremini?
• Sidusus ja mitmekesisus on olulised väärtused nii ühiskonnas kui ka looduskeskkonnas. Aga kuidas ühildada erinevate ühiskonnagruppide põlvkondade, rahvuste ja kultuuride (sisserändajate) elumaailmad (toimimiskeskkonnad)? Millised on võimalused vanema-ealiste ja noorte, erineva kultuuritaustaga inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tööhõivesse ja otsustusprotsessidesse, mis kujundavad meie tegutsemiskeskkondi?

• Elu võimalikkusest digikeskkonnas ja väljaspool seda: Milliseid väljakutseid esitab süvenev digitaliseerumine, milliseid riske ja võimalusi see endaga kaasa toob? Millised on digitaliseerumise kulud ja tulud (mõjud inimsuhtele, keskkonnale)? Kuidas aitab digilahendusi luua (koosloome äpid)?

Täpsem info ja sektsioonide esitamise võimalus konverentsi kodulehel.

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis olulisse edetabelisse

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis maailma ühe olulisema ülikoolide pingeridade koostaja QS World University Rankings 2018. aasta edetabelisse. Edetabel avalikustati veebruari viimasel päeval ning Tartu Ülikooli sotsioloogia leiab sealt kohtalt 201–250. Samal positsioonil on edetabelis ka Tallinna Ülikooli sotsioloogia. Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa.

Sotsioloogia ja veel nelja Tartu Ülikooli eriala tõusust QS World University Rankings edetabelisse  kirjutab ka Postimees.

Kadri Rootalu kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö abielulahutuste põhjustest ja tagajärgedest Eestis

10. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Kadri Rootalu, kelle töö käsitleb abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist.

Tööga antakse oluline panus Eesti perepoliitikasse, avades mehhanisme, mis on üksikvanematega peredest pärit laste toimetulekuprobleemide taga.

Doktoritööd „Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis”   juhendasid emeriitdotsent Liina-Mai Tooding ja dotsent Kairi Kasearu.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Andu Rämmer kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse tunnetuse muutustest Eesti siirdeühiskonna kontekstis

5. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Andu Rämmer, kelle töö käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis. Siiret kontseptualiseeritakse töös kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses.

Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöös sisalduvates uurimustes on sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis vaadeldud kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur.

Doktoritööd “Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis”  juhendas professor Veronika Kalmus.

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.