Ettepanekute esitamise tähtaeg ESAK XI sektsioonide kohta on 31. oktoober

Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.

Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid

Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad”

Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad” tuleb Tartus 26.–27. aprillil 2019.

ESAK XI suunab pilgu tulevikku. Inimesed toimetavad alati mingis keskkonnas, olgu selleks siis looduskeskkond, sotsiaalne keskkond või viimasel ajal kasvavalt ka virtuaalne keskkond. Järjekorras üheteistkümnenda Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsi fookuses on ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus.

ESAK XI võtab vaatluse alla järgnevad väljakutsed:
• Kuidas kasutada tänast sotsiaalteaduslikku kogemust, andmestikke ja meetodeid, et kavandada jätkusuutlikke lahendusi ja panustada tuleviku kujundamisse (sotsiaalsete kokkulepete saavutamine)?
• Keskkondade vastastikmõjude hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine erinevates keskkondades: milline peaks olema sotsiaalvaldkonna panus looduskeskkonda puudutavate otsuste mõjutamisel?
• Paljud ühiskondlikud probleemid on omanikuta (nt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste ühildamatusest tingitud suluseis) ja jäävad nö silotornide vahele. Erinevate keskkondade (õiguse, sotsiaalia, tervise, looduskeskkonna) lõimumine ja interdistsiplinaarsem käsitlus võiks pakkuda lahendusi. Millised on senised kogemused ja kuidas saaks veelgi paremini?
• Sidusus ja mitmekesisus on olulised väärtused nii ühiskonnas kui ka looduskeskkonnas. Aga kuidas ühildada erinevate ühiskonnagruppide põlvkondade, rahvuste ja kultuuride (sisserändajate) elumaailmad (toimimiskeskkonnad)? Millised on võimalused vanema-ealiste ja noorte, erineva kultuuritaustaga inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tööhõivesse ja otsustusprotsessidesse, mis kujundavad meie tegutsemiskeskkondi?

• Elu võimalikkusest digikeskkonnas ja väljaspool seda: Milliseid väljakutseid esitab süvenev digitaliseerumine, milliseid riske ja võimalusi see endaga kaasa toob? Millised on digitaliseerumise kulud ja tulud (mõjud inimsuhtele, keskkonnale)? Kuidas aitab digilahendusi luua (koosloome äpid)?

Täpsem info ja sektsioonide esitamise võimalus konverentsi kodulehel.

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis olulisse edetabelisse

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala jõudis maailma ühe olulisema ülikoolide pingeridade koostaja QS World University Rankings 2018. aasta edetabelisse. Edetabel avalikustati veebruari viimasel päeval ning Tartu Ülikooli sotsioloogia leiab sealt kohtalt 201–250. Samal positsioonil on edetabelis ka Tallinna Ülikooli sotsioloogia. Edetabelit koostav rahvusvaheline nõustamisfirma Quacquarelli Symonds (QS) uurib oma edetabelite jaoks 4000 ülikooli üle maailma ja reastab edetabelites neist ainult väikese osa.

Sotsioloogia ja veel nelja Tartu Ülikooli eriala tõusust QS World University Rankings edetabelisse  kirjutab ka Postimees.

Kadri Rootalu kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö abielulahutuste põhjustest ja tagajärgedest Eestis

10. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Kadri Rootalu, kelle töö käsitleb abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist.

Tööga antakse oluline panus Eesti perepoliitikasse, avades mehhanisme, mis on üksikvanematega peredest pärit laste toimetulekuprobleemide taga.

Doktoritööd „Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis”   juhendasid emeriitdotsent Liina-Mai Tooding ja dotsent Kairi Kasearu.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Andu Rämmer kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse tunnetuse muutustest Eesti siirdeühiskonna kontekstis

5. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Andu Rämmer, kelle töö käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis. Siiret kontseptualiseeritakse töös kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses.

Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöös sisalduvates uurimustes on sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis vaadeldud kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur.

Doktoritööd “Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis”  juhendas professor Veronika Kalmus.

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Mai Beilmann kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelistest seostest

5. juulil 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Mai Beilmann, kes uuris oma töös sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelisi seoseid indiviidid tasandil.

Mai Beilmann töö oponendi professor Claire Wallace’iga diskuteerimas. Foto: Andra Siibak.

Doktoritöö näitab, et üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Doktoritööd “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil”  juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki Ülikoolist.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tõnis Saarts kaitses doktoritöö Balti riikide erakonnasüsteemide kujunemisest

20. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Doktoritööd “Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis” juhendas Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.