Category Archives: Ettekanded

Eesti inimarengu aruande arutelu ja liidu aastakoosolek Tartus 17. aprillil

Avatud loeng ja arutelu „Sipelga sagin ja vaimne tervis“.  

17. aprill 2023 14:00–16:00 Lossi 36–205, Tartu   

Eesti inimeste vaimse tervise üle arutlevad Merike Sisask, Dagmar Kutsar, Mare Ainsaar, Veronika Kalmus ja Marju Lauristin.  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.  

Palume üritusele eelnevalt registreerudahttps://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSf3nNqo1zo1hnBOTyTo0ZqRqE39t9qFdsUiOTYiftZF9aIiPg/viewform?usp=sf_link  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.

Eesti teaduste akadeemia üldkogul anti üle esimene Edgar Kanti medal sotsiaalteaduste valdkonnas

20. aprillil 2022. aastal toimus Tallinnas Eesti teaduste akadeemia üldkogu. Riigi peaprokurör Andres Parmas pidas üldkogul ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“, akadeemik Urmas Varblane esines teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“.

Üldkogul anti üle esimene Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Urmas Varblane pälvis tunnustuse suurepärase töö eest majandusteaduses. Tema säravate majandusteaduslike ideede ja tööde mõju ulatub tudengite õpetamisest üle panuse teaduskonna ja ülikooli arengusse kogu riigi tulevikku mõjutavate otsusteni. Geograafi, majandusteadlase ja Tartu ülikooli rektori Edgar Kanti nimeline medal on loodud 2020. aastal tunnustusena tänapäeva sotsiaalteadlastele.

Samuti anti üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Andres Koppel pälvis medali visa ja tulemusliku töö eest teadusleppe saavutamisel. Virve Kurnitskpälvis medali väsimatu töö eest akadeemia kirjastuse teadusajakirjade kvaliteedi hoidmisel.

Eesti Sotsioloogide Liit kuulub akadeemiaga assotsiatsioonilepingu alusel seotud teadusseltside ja ühenduste hulka. Akadeemia üldkogul esindas liitu juhatuse liige Rein Murakas.  

Konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 15. oktoobril 2020

15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 

Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic  reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.

 

Ajakava:

13.00-14.30: Ettekanded

• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus  

• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin

• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm  

• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm

• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)

Kohvipaus

15.00-16.30: Paneelarutelu 

Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?   

Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal? 

Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. 

Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas. 

Palume konverentsile registreeruda hiljemalt 8. oktoobriks aadressil: https://forms.gle/PRkQ7pVUMFcnFESZA  

Eesti Sotsiaalteadlaste XI Aastakonverentsi kokkuvõtted

Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema

Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:

Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu endine president Marju Lauristin jagas konverentsi avamisel mõtteid Eesti sotsiaalteaduste olukorrast


Tallinnas toimus Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents

24. ja 25. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK) teemal “Eesti 100 – teel avatusele?”. Töörühmades esines üle saja sotsiaalteadlase, diskussioonidest võttis osa enam kui 200 inimest.

Üha keerulisemas maailmas on eriti oluline mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse, selgitada erinevaid sfääre ja neis toimuvat ning püstitada olulisi küsimusi. Eesti Vabariik seisab oma 100. sünnipäeva künnisel oluliste valikute ees – kas kujundada end rangelt rahvusriigina, või otsida võimalusi kollektiivse identiteedi avardamiseks? Kas peamiseks eesmärgiks peaks olema lahkunute tagasikutsumine või diasporaaga tugeva sideme ho

Konverents algas professor Stjepan Mestrovici loenguga, kus ta analüüsib Donald Trumpi võitu oma loodud kontseptuaalses raamistikus postemotsionaalsest ühiskonnast. Plenaarettekannetega esinesid ka Tiit Tammaru, Mikko Lagerspetz ja Aet Annist, kelle ettekanded keskendusid Eestile rändeajastul ja eestlastele, kes elavad mujal. Konverentsi viimane peaesineja Shakuntala Banaji ettekanne analüüsis nüüdisaja noorte ühiskondlikku osalust.

Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm esitlesid konverentsil uut kogumikku “Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 tulemused”.

Konverentsi korraldasid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.

Vaata lisa konverentsi koduleheküljelt.

Täiendav info:

Airi-Alina Allaste
airi-alina.allaste@tlu.ee
+3725145994

Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X) “Eesti 100 – teel avatusele?”

24.-25. märtsil 2017 toimub Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldamisel Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK X), seekordse fookusega “Eesti 100 – teel avatusele?”. Püüame sotsioloogide, riigi-, majandus- ja õigusteadlaste, psühholoogide ning paljude teiste distsipliinide esindajatena panustada ühiselt ühiskonnaprotsesside mõtestamisesse.

Konverentsi töörühmade nimekiri on kättesaadav siit, teeside esitamise vorm töörühmade lõikes asub siin. Ettepanekuid, mis esitaja hinnangul ühegi töörühma alla ei kuulu, saab esitada eraldiseisvatena.

Kõigi konverentsi puudutavate küsimustega palume pöörduda aadressile esak10@tlu.ee, põhjalikum informatsioon konverentsi kohta on kättesaadav aadressilt konverentsi kodulehelt.

 

SÜLEMi sügisakadeemias arutati inimõiguste üle

31. oktoobrist 1. novembrini 2015 toimus sotsioloogiaüliõpilaste liidu SÜLEM traditsiooniline Sügisakadeemia, mis seekord kandis pealkirja „Õigus olla inimene“. Kahe päeva jooksul räägiti inimõiguste hetkeolukorrast, inimeste ja ühiskonnagruppide sarnasustest ja erinevustest, vihakõnest ja hoolimisest, hirmust ja armust, inimeste hoiakuid ja käitumist juhtivatest teguritest ning sellest, kuidas seda kõike uurida.

Sygisakadeemia_yld

Oma teadmisi ja ideid jagasid üliõpilastega politoloog Raul Toomla, võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, režissöör Ilmar Raag, Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen, Balti Uuringute Instituudi analüütik ja MTÜ Eesti Pagulasabi esindaja Ingi Mihkelsoo ning Eesti Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell. Eesti Sotsioloogide Liitu esindasid üritusel juhatuse liikmed Triin Vihalemm, kes rääkis meedia rollist avaliku arvamuse kujundamisel pagulaskriisist, ning Mare Ainsaar ja Mai Beilmann, kes tutvustasid Euroopa Sotsiaaluuringut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

SÜLEMi Sügisakadeemia korraldasid sotsioloogia eriala erinevate õppeastmete üliõpilased Angela Ader, Mona Sõukand, Kaisa Laurimaa, Silver Sillak, Sanna Kartau, Arti Paas, Eteri Demus ja Eveliis Padar.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Seminar „25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“

Aeg ja koht: 18. aprill, Tartu, TÜ ühiskonnateaduste instituut, Lossi 36-214

Sel õppeaastal möödub 25 aastat sotsioloogide regulaarse väljaõppe algusest Eestis: 1989. aasta sügisel asus Tartu Ülikoolis õppima esimene kursus sotsioloogiaüliõpilasi.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit kutsuvad teid selle sündmuse tähistamiseks osalema seminaril „25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“.

Seminaril meenutame sotsioloogiaõppe ajalugu ja arutleme tema tuleviku üle Tartus ning Tallinnas.

Plaanis on temaatilise näituse koostamine.

 AJAKAVA (võimalikud edasised täpsustused)

11.15-12.00 Kogunemine, registreerimine, kohv

11.40-12.00 ESLi üldkoosolek, 2014. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

I SOTSIOLOOGIA ÕPETAMISE ESIMESED 25 AASTAT

Avasõnad: Veronika Kalmus, ESLi president, TÜ sotsioloogia professor ja eriala vilistlane

12.05-12.30 Avaettekanne: Henn Käärik „Paul Kenkmann ja 25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“

12.30-13.00 Paneelarutelu „25 a lõputuid reforme – kellele ja milleks?“

13.00-13.30 Asjaosaliste – vilistlaste, õppejõudude jt meenutused

13.30-14.30 Lõuna

 

II SOTSIOLOOGIA ÕPETAMISE JÄRGMISED 25 AASTAT

14.30-15.00 „Sotsioloogia-alane õpetus täna: probleemid ja väljakutsed“

15.00-16.00 Fantaasiatöötoad:

  1. Milliseid sotsiolooge tulevik vajab?
  2. Sotsioloogiliste andmete kogumine ja kasutamine 25 a pärast
  3. Sotsioloogia interdistsiplinaarsuse haardes – kas jääme püsima?
  4. Kuidas õpetada sotsiolooge järgmise 25 a jooksul?

16.00-16.15 Kohvipaus

16.15-17.00 Lõpuarutelu

17.00-19.00 MEENUTUSED JA TULEVIKUVISIOONID: JUUBELITORT JA VAHUVEIN 

Seminarile on oodatud kõik sotsioloogia õpetamisega seotud isikud läbi aegade, ESLi liikmed, sotsioloogia eriala vilistlased ning teised sotsioloogiahuvilised.

Seminarile saab registreeruda siin.

Osalustasu: üliõpilased 5 eurot, ESL-i liikmed 8eurot, kõik ülejäänud 10 eurot. Osalustasu saab tasuda ülekandega ESl-i arveldusarvele EE951010002039298004 SEB pangas (saajaks Eesti Sotsioloogide Liit, selgitusse märkige palun oma nimi ja “Seminari osalustasu”) või sularahas kohapeal.

Täiendav info Rein Murakalt, rein.murakas[at]ut.ee, telefon: 51 25 925.

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse aastakonverentsi “Inimressurss ja riigikaitse” salvestus ja kogumik veebist kättesaadavad

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aastal Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös vastamaks Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

15. jaanuaril 2015 korraldas kompetentsikeskus oma esimese aastakonverentsi “Inimressurss ja riigikaitse – jätkusuutliku arengu väljakutsed?”.

Konverentsil arutleti kaitseväe inimressursi jätkusuutlikkuse, kaitsestrateegia väärtuste, ajateenijate kehalise võimekuse, meediakampaaniate ja sotsiaalmeedia, veteranide olulisuse, militaartöökohtadelt lahkumise põhjuste ja mitmete teiste teemade üle.

Konverentsist tegi videosalvestuse UTTV. Salvestust on võimalik vaadata ka ettekannete põhiselt.

Konverentsiks välja antud artiklite kogumik on kättesaadav siit.