Seoses asjaoluga, et Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni (ESA) rahvuslike ühenduste online-kohtumisel 31. märtsil 2022. aastal ei võetud vastu seisukohta sinna saadetud Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirja osas, kus Vene agressiivset invasiooni nimetatakse konfliktisituatsiooniks Ukrainas, koostati Poola, Läti, Eesti ja Leedu sotsioloogide ühenduste juhtorganite poolt alljärgnev pöördumine.
Pöördumise tekst koos Venemaa Sotsioloogide Ühingu (ROS) kirjaga:
Poola, Leedu, Eesti ja Läti sotsioloogide ühenduste pöördumise järel kutsus ESA juhtkond 12. aprillil kokku liikmesorganisatsioonide erakorralise veebikoosoleku, kus Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales ESL president Mai Beilmann. ESA juhtkonna ettepanek oli vastata ROS kirjale omapoolse kirjaga.
Poola ja Balti riikide esindajad jäid seisukohale, et Venemaa sotsioloogide ühenduse sõda salgavad kirjad vajaks siiski natuke tugevamat vastust kui kõigest pahameelt väljendav kiri ning panid ette ROSi (ajutise) eemaldamise ESA liik-meskonnast. Kuna Prantsusmaa seaduste järgi Venemaa sotsioloogide ühendust ESA liikmeskonnast aga välja arvata ei saa, sest see oleks diskrimineeriv, on ainus võimalus ROSi kirjale reageerida mitteametlik boikott ROSi üritustele.
13. märtsil 2022 toimus Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste online koosolek, kus arutati liikmesorganisatsioonide tegevuse üle kiiresti muutuvates poliitilistes tingimustes. Põhjalikumalt peatuti näiteks Ungaris toimuval, kus sotsiaalteadlaste akadeemilist vabadust on viimastel aastatel oluliselt piiratud. Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales Mai Beilmann, kes andis ka lühikese ülevaate ESLi tegevusest. Järgmine ISA rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek toimub augustis.
Info sessioonide ettepanekute esitamisest ISA 2023. aasta kongressile:
Neljapäeval, 24. märtsil pidas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“.
Üleilmastumise ja praeguse pandeemia taustal on sotsiaalsed protsessid, näiteks väärtuspõhiste vastasseisude süvenemine, infopõhine kihistumine, sotsiaalse sidususe vähenemine ja ebavõrdsuse suurenemine veelgi võimendunud. Inauguratsiooniloengul keskendub professor Kairi Kasearu sellele, kuidas „ahned“ sotsiaalsed institutsioonid – perekond ja militaarsfäär – püüavad kohaneda laiemate ühiskondlike protsessidega, võttes arvesse ja kujundades samal ajal oma liikmete ootusi ja vajadusi. Tuginedes mitmesuguste empiiriliste uuringute tulemustele, vaeb ta ühiskondlike protsesside mõõtmise ja mõtestamise vajadust ja keerukust.
Kairi Kasearu on Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor alates 2021. aasta jaanuarist. Ta on 2002. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal, kaitsnud 2004. aastal samas teadusmagistri- ja 2010. aastal doktorikraadi. Professor Kairi Kasearuteadustöö on seotud inimese ja ühiskonna suhete ning sotsiaalsete muutuste uurimisega.
Eesti Sotsioloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit ja Eesti Demograafia Assotsiatsioon leiavad ühispöördumises, et TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.
Pöördumise tekst:
Pöördumine Tervise Arengu Instituudi plaanitud sulgemise asjus
Lugesime mure ja hämmastusega Sotsiaalministeeriumi otsusest likvideerida Tervise Arengu Instituut (TAI). Kantsler Maarjo Mändmaa intervjuust ERR-ile [1] selgub, et TAI ülesanded on plaanis liita ministeeriumi teiste allasutustega, kuid nende ülesannete analüüs on plaanis teha aprilli lõpuks. Struktuurireformi tegemisel tuleks lähtuda vajadusest ja otstarbekusest: alles pärast ülesannete ja kompetentside analüüsi saab otsustada, kas ja milline reform on vajalik. Praegu jääb mulje, et toimitud on vastupidiselt: tehtud on likvideerimisotsus, kuid likvideerimise põhjusi hakatakse otsima tagantjärele.
Juhime tähelepanu, et rahvatervishoiu instituudid või rahvatervishoiu kompetentsikeskused on olemas paljudes maailma riikides, sealhulgas kõigis Põhjamaades ning enamikus EL-i maades [2]. Rahvatervishoiu instituutide (sh TAI) ülesannete hulka kuuluvad haiguste ja muude terviseprobleemide esinemise ning riski- ja kaitsetegurite seire ja uurimine, tervise edendamise ning tervisehariduse koordineerimine, tervisealase info analüüs sisendina tervisepoliitika kujundamiseks. See loetelu pärineb rahvatervishoiu instituute koondava assotsiatsiooni IANPHI (111 liiget 94 riigist, sh TAI) kodulehelt, kuid samad ülesanded sisalduvad TAI põhimääruses [3]. Rahvatervishoiu instituutide olemasolu eraldiseisvate teadus- ja arendusasutustena (mitte näiteks ülikoolide osana) enamikus arenenud riikides ei ole juhus, vaid tuleneb valdkonna loogikast. Põhjusi on mitu; ühele neist on ligi kuu aega tagasi uuesti tähelepanu juhtinud Mati Rahu [4]: meditsiiniregistrite töö heaks korraldamiseks on vaja epidemioloogiateadust ning epidemioloogiateaduse töövahendiks on meditsiiniregistrid. Teaduse ja registrite koosluse lõhkumine (mille toob paratamatult kaasa TAI likvideerimine) viib Eesti registripõhise teaduse ajas mitu kümnendit tagasi: halveneb või osaliselt kaob võimalus saada ajakohast ja kvaliteetset infot rahvastiku tervise kohta.
Lisaks registritele on oluliseks infoallikaks rahvastiku tervise kohta rahvastikupõhised küsitlusuuringud; TAI korraldab regulaarselt näiteks Eesti terviseuuringut (ETeU), täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut (TKU), kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut (HBSC), sealhulgas mitu longituuduuringut ning mitme rahvusvahelise uuringu andmekogumist Eestis [5]. Selliste uuringute puhul on oluline infrastruktuuri ja rahvusvaheliste kontaktide järjepidevus, kogemus küsitlusuuringute läbiviimisel ning andmekaitsenõuete täitmisel. Lisaks on uuringuandmed tunduvalt väärtuslikumad, kui neid on võimalik siduda registriandmetega – seega on otstarbekas, kui selliseid uuringuid korraldab asutus, kus on olemas ka registriandmete töötlemise võimekus.
TAI-st on kujunenud tervise edendamise ning tõenduspõhise ennetuse kompetentsikeskus, millest annab märku näiteks Euroopa ennetusteaduse (prevention science) ühingu 2022. a konverentsi toimumine Tallinnas – korraldajaks on TAI [6]. TAI haldab mitut terviseinfo portaali (näiteks toitumine.ee, terviseinfo.ee, tarkvanem.ee), kuhu on koondatud suur hulk üldarusaadavat infot. Maailmatasemel ning Eesti-väärsel tasemel ennetus ja tervisedendus on võimalikud ainult tihedas koostöös teadusega; tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine saab põhineda ainult teaduslikel meetoditel. Ennetuse ja tervise-edenduse lahutamine teadusest vähendab võimekust kavandada teadusel põhinevaid ennetus- ja edendusmeetmeid ning nende tulemuslikkuse mõõtmine muutub kas formaalseks või odavhankepõhiseks. Loodetavasti ei ole vaja rõhutada, et tulemuslikkuse mõõtmine peab käima ennetuse juurde – ilma selleta ei saa öelda, kas ennetusprogrammile tasub raha kulutada.
Kokkuvõttes oleme seisukohal, et rahvatervishoiu instituudi ülesandeid on kindlasti võimalik täita senisest paremini, kuid praeguse koosluse mehhaaniline laiali jagamine ei aita sellele eesmärgile kuidagi kaasa. TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.
Sotsiaalministeerium nentis oma vastuses, et Tervise Arengu Instituudi (TAI) sulgemise otsust ei ole tehtud. Riigireformi raames on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ümberkorraldusteks on loodud töörühmad, mille ülesandeks on koondada ettepanekud, mis on arutelu sisendiks Vabariigi Valitsusele. Uuringute, registrite ja statistika teemade arutamiseks luuakse aprillis täiendav töörühm, kuhu kaasatakse teadlased ja valdkonna esindajad ning mis võtaks vajaliku aja TAI edasise rolli kohta ettepanekute kujundamiseks.
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi töötajad ja Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed sotsioloogia professor Veronika Kalmus, emeriitprofessor Marju Lauristin, andmeuuringute kaasprofessor Anu Masso, meediasotsioloogia teadur Signe Opermann, emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm pälvisid 2018. – 2021. aasta tööde eest antava riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.
MeeMa uurimisrühma tegevus on suunatud eesti sotsiaalteadusliku teoreetilise ja metodoloogilise mõtteruumi laiendamisele ning omakeelse terminoloogia arendamisele, sealhulgas andmeuuringute valdkonnas. Rühma soov edendada Eesti akadeemilises avalikkuses sotsiaalteaduslikku arutelu, sealhulgas eestikeelsete publikatsioonidega, aitab ühiskonnal mõtestada ühiskondlikke arenguid. Rühm on uurimuste tulemusi aktiivselt tutvustanud õppetöö, koolituste, ettekannete ja meedia kaudu, arendades Eesti ühiskonna eneseteadvust ning aidates mõista eri valdkondade poliitikate, reformide ja meetmete kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.
Eesti Sotsioloogide Liidu (ESL) eetikakoodeksi välja töötamine otsustati liidu 2020. aasta üldkogul, mis andis liidu juhatusele mandaadi eetikakoodeksi koostamiseks.
Eetikakoodeksi koostas ESLi presidendi Mai Beilmanni (Tartu Ülikool) eestvedamisel töörühm, kuhu kuulusid liidu juhatuse liikmed Kadri Aavik (Tallinna Ülikool), Veronika Kalmus (Tartu Ülikool), Anu Masso (Taltech) ja Signe Opermann (Tartu Ülikool).
ESL eetikakoodeksi koostajad tänavad sisukate parandus- ja täiendusettepanekute eest teaduseetika eksperti Marten Juurikut, ESLi juhatuse liikmeid Rein Murakat ja Triin Vihalemma ning liidu liikmeid Kaarel Haava, Kairi Kasearu, Aare Kasemetsa, Virve Kassi, Mari-Liisa Parderit, Anu Rentelit, Tuuli Stewartit, Judit Strömplit ja Mauri Sööti.
Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeks kiideti heaks liidu üldkogul 7. detsembril 2021.
Ilmus algupärane teos, mis aitab mõista ja mõtestada andmestunud maailma.
Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks, mille põhjal tehakse rohkem ja vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks sõltub suurel määral andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendanud Eesti tippteadlaste ning professionaalsete andmetöötajate koostööna sündinud mahukas raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“.
Raamatul on kolm eesmärki:
esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid;
teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja rakendatud analüüsimeetodeid;
kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu.
Kogumik pakub välja uudse lähenemisviisi andmestunud maailma uurimiseks ja esitab Eesti konteksti sobituvad kümme postulaati, millest andmestunud maailma tõlgendamisel ja mõistmisel lähtuda.
Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada.
Raamatu autorid on 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutustest, eraettevõtetest ja välisülikoolidest.
Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste ütles, et kogumik on inforohke sissevaade digitaalse ühiskonna uuenenud analüüsivõimalustest. „Võiks teha kummarduse koostajatele, kes on eesti keeles loonud originaalkogumiku, mis võiks ehk olla ka inglise keeles konkurentsivõimeline. Hea meel on tõdeda, et meil on nii palju kompetentseid uurijaid, kes interdistsiplinaarse autoriteringina oma teadmisi ja kogemusi jagavad. Lisaväärtusena saab lugeja ka mitmekülgse pildi teemadest, millega eesti uurijad täna tegelevad,“ lisas ta.
„Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“, raamatu koostasid ja toimetasid Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool) ja Andra Siibak (Tartu Ülikool).
Tallinna Ülikool on välja kuulutanud avaliku konkursi tenuurisüsteemi töö- ja haridussotsioloogia professori ametikoha täitmiseks. Eesmärgiga toetada vastava teadus- ja õppevaldkonna eestvedajaks kujunemist Tallinna Ülikoolis alustab valituks osutunud kandidaat töötamist tenuurisüsteemi professori ametikoha I karjääriastmel (kaasprofessor) ning liigub ametikoha II karjääriastmele (professor) läbi atesteerimise.
Ametikoht: Töö- ja haridussotsioloogia kaasprofessor (tenuurisüsteemi professori I karjääriaste) Akadeemiline üksus: ühiskonnateaduste instituut Akadeemiline suund: sotsioloogia suund Ametikoht täidetakse 1. septembrist 2021
Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek toimub 15. oktoobril kell 17 Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverentsi „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ paneelarutelu järgselt.
