Tag Archives: doktoriõpe

Kadri Rootalu kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö abielulahutuste põhjustest ja tagajärgedest Eestis

Kaitsmised, ,

10. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Kadri Rootalu, kelle töö käsitleb abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist.

Tööga antakse oluline panus Eesti perepoliitikasse, avades mehhanisme, mis on üksikvanematega peredest pärit laste toimetulekuprobleemide taga.

Doktoritööd „Abielulahutuste põhjusi ja tagajärgi Eestis põlvkonna ajaperspektiivis”   juhendasid emeriitdotsent Liina-Mai Tooding ja dotsent Kairi Kasearu.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Andu Rämmer kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse tunnetuse muutustest Eesti siirdeühiskonna kontekstis

Kaitsmised, , , ,

5. jaanuaril 2018 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Andu Rämmer, kelle töö käsitleb siiret Ida-Euroopa kontekstis. Siiret kontseptualiseeritakse töös kiireid poliitilisi ja majanduslikke ümberkorraldusi hõlmanud transitsiooni ja sellele järgnenud transformatsiooni tähenduses.

Töö väärtuslikkus seisneb siirdekultuuri uurimises pikal ajavahemikul, aastail 1990–2011. Doktoritöös sisalduvates uurimustes on sotsiaalse tunnetuse muutusi Eestis vaadeldud kolmes valdkonnas: poliitilised hoiakud, tööväärtused ja teaduskultuur.

Doktoritööd “Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis”  juhendas professor Veronika Kalmus.

Katri Lamesoo kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö seksuaalse ahistamise sotsiaalsest konstrueerimisest nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis

Kaitsmised, , ,

20. novembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Katri Lamesoo, kelle analüüs näitab konkreetse konteksti, antud juhul postsotsialistliku Eesti konteksti mõju seksuaalse ahistamise konstrueerimisele.

Pildiotsingu Katri lamesoo tulemus

Doktoritöös tulevad esile viisid, kuidas ahistamist esitatakse nähtamatu või olematu kategooriana. Samuti näitavad analüüsi tulemused, kuidas naiste püüdlused positsioneerida ennast professionaalses kontekstis võimukana ebaõnnestusid, kuna professionaalset identiteeti oli raske leida. Kontekstis, kus naistel puudub sooteadlik keel, mis võimaldaks neil ära tunda enda võimutust haigla süsteemis, tuginetakse diskursusele, mis Eesti kontekstis võimaldab neil saada osa diskursiivsest võimust, asetades ennast naise positsiooni. Õdede enesepositsioneerimine naisena võimaldab neil hoiduda iseenda asetamisest ohvripositsiooni, mis käib paratamatult kaasas seksuaalse ahistamise ja teiste soolise diskrimineerimisega seotud nähtustega.

Uurimuses tehakse nähtavaks viisid, kuidas subjekti positsiooni võtmine võimaldab naisel diskursiivselt positsioneerida ennast võimukana ja vältida ohvripositsiooni. Taotledes professionaali subjektipositsiooni, on õed sunnitud silmitsi seisma võimutusega, enda positsioneerimine naisena on aga üks viis enese võimustamiseks.

Doktoritööd “Seksuaalse ahistamise sotsiaalne konstrueerimine nõukogudeaja järgse ühiskonna kontekstis Eesti meditsiiniõdede näitel” juhendasid dotsent Raili Marling ja dotsent Dagmar Kutsar.

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

Kaitsmised, Määratlemata, Publikatsioonid,

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Mai Beilmann kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelistest seostest

Kaitsmised, , , ,

5. juulil 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Mai Beilmann, kes uuris oma töös sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi vahelisi seoseid indiviidid tasandil.

Mai Beilmann töö oponendi professor Claire Wallace’iga diskuteerimas. Foto: Andra Siibak.

Doktoritöö näitab, et üldiselt kaldub individualistlikemal inimestel olema rohkem sotsiaalset kapitali kui kollektivistlikumatel inimestel. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused, nagu vanus, sugu, haridus ja elukoht, üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras.

Mai Beilmanni töö uudsus seisneb lisaks individualismi–kollektivismi ja sotsiaalse kapitali seose uurimise indiviidi tasandile toomisele ka selles, kasutusel on väga suur hulk erinevaid spetsiifilisi sotsiaalse kapitali ja individualismi–kollektivismi ning sotsiaalse kapitali mõõdikuid.

Doktoritööd “Sotsiaalne kapital ja individualism-kollektivism indiviidi tasandil”  juhendas professor Anu Realo Tartu ja Warwicki Ülikoolist.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tõnis Saarts kaitses doktoritöö Balti riikide erakonnasüsteemide kujunemisest

Kaitsmised, , , ,

20. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Tõnis Saarts, kelle töö uuris ühiskondlike lõhede ja tuumkonfliktide mõju Balti riikide erakonnasüsteemidele ja nende kujunemisele.

Doktoritöö näitab, et tänast Balti riikide erakondlikku poliitikat struktureerivad lõhed on sügavate ajalooliste juurtega, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata kommunismiperioodi mõjule. Etnilis-koloniaalse kommunismi pärand seletab, miks on tänases Eesti ja Läti erakonnapoliitikas etniline lõhe tugevalt läbipõimunud ajaloo-lõhega (suhtumine nõukogude minevikku). Samuti näitab see, miks Eesti ja Läti on ainsad riigid Kesk- ja Ida-Euroopas, kus pole kommunistlikke järglasparteisid ning erakonnakonkurentsis esineb siiani tugev tasakaalustamatus parem-vasaktiiva vahel.

Doktoritööd “Sotsioloogiline lähenemine erakonnasüsteemide analüüsil: Balti riigid Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis” juhendas Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Laur Lilleoja kaitses doktoritöö küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade kohta

Kaitsmised, , , , ,

4. aprillil 2017 kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Laur Lilleoja, kes kontrollis oma töös Shalom Schwartzi poolt kirjeldatud väärtusstruktuuri paikapidavust. Lilleoja arutleb küsitlusuuringutes kasutatavate skaalade valiidsuse üle ja panustab küsitlusuuringute üldise metodoloogia parendamisse.

Doktoritööd “Alusväärtuste teooria paikapidavus“ juhendasid Indrek Tart ja Barcelona Pompeu Fabra ülikooli emeriitprofessor Willem E. Saris.

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Seminar „25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“

Ettekanded, Liidu tegevus, Üritused, , , , ,

Aeg ja koht: 18. aprill, Tartu, TÜ ühiskonnateaduste instituut, Lossi 36-214

Sel õppeaastal möödub 25 aastat sotsioloogide regulaarse väljaõppe algusest Eestis: 1989. aasta sügisel asus Tartu Ülikoolis õppima esimene kursus sotsioloogiaüliõpilasi.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit kutsuvad teid selle sündmuse tähistamiseks osalema seminaril „25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“.

Seminaril meenutame sotsioloogiaõppe ajalugu ja arutleme tema tuleviku üle Tartus ning Tallinnas.

Plaanis on temaatilise näituse koostamine.

 AJAKAVA (võimalikud edasised täpsustused)

11.15-12.00 Kogunemine, registreerimine, kohv

11.40-12.00 ESLi üldkoosolek, 2014. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

I SOTSIOLOOGIA ÕPETAMISE ESIMESED 25 AASTAT

Avasõnad: Veronika Kalmus, ESLi president, TÜ sotsioloogia professor ja eriala vilistlane

12.05-12.30 Avaettekanne: Henn Käärik „Paul Kenkmann ja 25 aastat sotsioloogide õpetamist Eestis“

12.30-13.00 Paneelarutelu „25 a lõputuid reforme – kellele ja milleks?“

13.00-13.30 Asjaosaliste – vilistlaste, õppejõudude jt meenutused

13.30-14.30 Lõuna

 

II SOTSIOLOOGIA ÕPETAMISE JÄRGMISED 25 AASTAT

14.30-15.00 „Sotsioloogia-alane õpetus täna: probleemid ja väljakutsed“

15.00-16.00 Fantaasiatöötoad:

  1. Milliseid sotsiolooge tulevik vajab?
  2. Sotsioloogiliste andmete kogumine ja kasutamine 25 a pärast
  3. Sotsioloogia interdistsiplinaarsuse haardes – kas jääme püsima?
  4. Kuidas õpetada sotsiolooge järgmise 25 a jooksul?

16.00-16.15 Kohvipaus

16.15-17.00 Lõpuarutelu

17.00-19.00 MEENUTUSED JA TULEVIKUVISIOONID: JUUBELITORT JA VAHUVEIN 

Seminarile on oodatud kõik sotsioloogia õpetamisega seotud isikud läbi aegade, ESLi liikmed, sotsioloogia eriala vilistlased ning teised sotsioloogiahuvilised.

Seminarile saab registreeruda siin.

Osalustasu: üliõpilased 5 eurot, ESL-i liikmed 8eurot, kõik ülejäänud 10 eurot. Osalustasu saab tasuda ülekandega ESl-i arveldusarvele EE951010002039298004 SEB pangas (saajaks Eesti Sotsioloogide Liit, selgitusse märkige palun oma nimi ja “Seminari osalustasu”) või sularahas kohapeal.

Täiendav info Rein Murakalt, rein.murakas[at]ut.ee, telefon: 51 25 925.

Info Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse 9. jaanuari koosolekust

Liidu tegevus, Üritused

9. jaanuaril toimus Tartu ja Tallinna vahelise videokonverentsina ESL-i juhatuse koosolek.

Arutati 29. jaanuaril toimuva seminari „Kuidas doktorikraadiga mitte töötuks jääda?“ sisu ja korraldust. Täpsustatud info seminari kohta avaldatakse järgmise nädala algul.

Otsustati osaleda 2015. aasta Arvamusfestivalil. Teema juurde pöördutakse tagasi järgmisel juhatuse koosolekul. Selleks ajaks peaks olema rohkem infot ka ürituse formaadi kohta.

Arutati temaatiliste töörühmade tegevuse käivitamist. Lähiaegadel peaksid hakkama toimima keskkonnasotsioloogia (tööd korraldab Kati Orru) ja noorsoosotsioloogia (Airi-Alina Allaste) töörühmad. Info töörühmade ja nende tegevuse kohta saab olema kättesaadav liidu kodulehelt. . Kui kellelgi on soov mõne huvivaldkonna tegevust vedama hakata, palun andke sellest juhatusele teada aadressil sotsioloogideliit[at]gmail.com

Lähtuvalt praeguse juhatuse tegevuse algul kokku lepitud rotatsiooniprintsiibist nimetati liidu presidendiks Veronika Kalmus. Senine president Triin Vihalemm jätkab asepresidendina. Koosolekul tõsteti esile Triin Vihalemma väga tõhusat panust liidu tegevuse hoogustamisel, muuhulgas 2014. a Arvamusfestivalil osalemise korraldamisel.

Liidu liikmeks võeti vastu Kai Maasoo.

Järgmine juhatuse koosolek otsustati korraldada 9. märtsil. Koosoleku põhilisteks arutlusteemadeks on konverents „25 aastat sotsioloogia õpetamist Eestis“ ja Arvamusfestivalil osalemine.

Liikmetelt on endiselt oodatud andmeuuendused liikmeregistris ja liikmemaksud.

Kõigile liikmetele teguderohket uut aastat soovides,

ESL juhatus

TÄIENDATUD! Aruteluseminar “Kuidas doktorikraadiga mitte töötuks jääda?”

Liidu tegevus, Üritused, ,

29. jaanuaril 2015 algusega kell 15.00 toimub Tartus ja Tallinnas videosilla vaheldusel seminar-arutelu teemal “Kuidas doktorikraadiga mitte töötuks jääda?”  

Üritus korraldatakse Eesti Sotsioloogide Liidu ning käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli koostöös.

Esialgne ajakava ja registreerimisvorm on kättesaadavad siit.

UUS! Lisatud toimumiskohad Tartus ja Tallinnas ning täpsustatud ajakava!