Valminud on Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeks

Eetika, Liidu tegevus

Eesti Sotsioloogide Liidu (ESL) eetikakoodeksi välja töötamine otsustati liidu 2020. aasta üldkogul, mis andis liidu juhatusele mandaadi eetikakoodeksi koostamiseks.  

Eetikakoodeksi koostas ESLi presidendi Mai Beilmanni (Tartu Ülikool) eestvedamisel töörühm, kuhu kuulusid liidu juhatuse liikmed Kadri Aavik (Tallinna Ülikool), Veronika Kalmus (Tartu Ülikool), Anu Masso (Taltech) ja Signe Opermann (Tartu Ülikool).   

ESL eetikakoodeksi koostajad tänavad sisukate parandus- ja täiendusettepanekute eest teaduseetika eksperti Marten Juurikut, ESLi juhatuse liikmeid Rein Murakat ja Triin Vihalemma ning liidu liikmeid Kaarel Haava, Kairi Kasearu, Aare Kasemetsa, Virve Kassi, Mari-Liisa Parderit, Anu Rentelit, Tuuli Stewartit, Judit Strömplit ja Mauri Sööti.  

Eesti Sotsioloogide Liidu eetikakoodeks kiideti heaks liidu üldkogul 7. detsembril 2021.  

Eetikakoodeksi tekst on kättesaadav siit.

Ilmus raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“

Andmed, Andmestumine, Andra Siibak, Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Metodoloogia, Publikatsioonid

Ilmus algupärane teos, mis aitab mõista ja mõtestada andmestunud maailma.

Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks, mille põhjal tehakse rohkem ja vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks sõltub suurel määral andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendanud Eesti tippteadlaste ning professionaalsete andmetöötajate koostööna sündinud mahukas raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“.

Raamatul on kolm eesmärki:

esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid;

teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja rakendatud analüüsimeetodeid;

kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu.

Kogumik pakub välja uudse lähenemisviisi andmestunud maailma uurimiseks ja esitab Eesti konteksti sobituvad kümme postulaati, millest andmestunud maailma tõlgendamisel ja mõistmisel lähtuda.

Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada.

Raamatu autorid on 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutustest, eraettevõtetest ja välisülikoolidest.


Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste ütles, et kogumik on inforohke sissevaade digitaalse ühiskonna uuenenud analüüsivõimalustest. „Võiks teha kummarduse koostajatele, kes on eesti keeles loonud originaalkogumiku, mis võiks ehk olla ka inglise keeles konkurentsivõimeline. Hea meel on tõdeda, et meil on nii palju kompetentseid uurijaid, kes interdistsiplinaarse autoriteringina oma teadmisi ja kogemusi jagavad. Lisaväärtusena saab lugeja ka mitmekülgse pildi teemadest, millega eesti uurijad täna tegelevad,“ lisas ta.

„Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“, raamatu koostasid ja toimetasid Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool) ja Andra Siibak (Tartu Ülikool).

E-pub: https://www.ester.ee/record=b5396086*est

Lisainfo:

Rebekka Lotman
peatoimetaja
+372 6409243
Tallinna Ülikooli Kirjastus
Narva mnt 25
Tallinn 10120
www.tlupress.com

Avalik konkurss tenuurisüsteemi töö- ja haridussotsioloogia professori ametikoha täitmiseks Tallinna Ülikoolis

Konkursid

Tallinna Ülikool on välja kuulutanud avaliku konkursi tenuurisüsteemi töö- ja haridussotsioloogia professori ametikoha täitmiseks. Eesmärgiga toetada vastava teadus- ja õppevaldkonna eestvedajaks kujunemist Tallinna Ülikoolis alustab valituks osutunud kandidaat töötamist tenuurisüsteemi professori ametikoha I karjääriastmel (kaasprofessor) ning liigub ametikoha II karjääriastmele (professor) läbi atesteerimise.

Ametikoht: Töö- ja haridussotsioloogia kaasprofessor (tenuurisüsteemi professori I karjääriaste)
Akadeemiline üksus: ühiskonnateaduste instituut
Akadeemiline suund: sotsioloogia suund
Ametikoht täidetakse 1. septembrist 2021

Ametikoha kirjeldust vt. 

Töö- ja haridussotsioloogia professor
https://www.tlu.ee/too–ja-haridussotsioloogia-kaasprofessor
Professor of Sociology of Work and Education
https://www.tlu.ee/en/associate-professor-sociology-work-and-education  

Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek 15. oktoobril 2020

Liidu tegevus, Üritused

Head Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed 

Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek toimub 15. oktoobril kell 17 Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverentsi „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ paneelarutelu järgselt.  

Aastakoosoleku päevakorras:  

  • ülevaade möödunud aasta tegevusest;  
  • majandusaasta aruande kinnitamine;  
  • uue juhatuse valimised;  
  • kohapeal tõstatuvad küsimused.  

Konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 15. oktoobril 2020

Ettekanded, Konverentsid, Liidu tegevus, Publikatsioonid, Üritused

15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 

Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic  reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.

 

Ajakava:

13.00-14.30: Ettekanded

• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus  

• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin

• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm  

• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm

• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)

Kohvipaus

15.00-16.30: Paneelarutelu 

Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?   

Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal? 

Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. 

Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas. 

Palume konverentsile registreeruda hiljemalt 8. oktoobriks aadressil: https://forms.gle/PRkQ7pVUMFcnFESZA  

Marjustin 80

Liidu tegevus, Tähtpäevad

Eesti Sotsioloogide Liit õnnitleb ja tänab liidu aktiivset liiget ja endist presidenti Marju Lauristini, kes 7. aprillil tähistab 80. juubelit. Marjustini roll Eesti sotsioloogia kujunemisel on olnud sedavõrd suur, et ilma temata pole võimalik Eesti sotsioloogiat ettegi kujutada. Marjustin on olnud suure osa Eesti sotsioloogide õpetaja või nende õpetajate õpetaja – ta on paljukordne akadeemiline ema, vanaema ja vaarema, tõeline grand old lady selle mõiste parimas tähenduses. Teadus- ja õppetöö kõrval ei tohi alahinnata Marjustini panust sotsioloogia (ja sotsiaalteaduste) eest seismisel, seda ka Eesti Sotsioloogide Liidu presidendi rollis.

Marju Lauristin lahkamas Eesti sotsiaalteaduste olukorda Eesti Sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsil Tartus

Marjustin on pälvinud rohkelt erinevaid tunnustusi – teiste seas Skytte medali, Riigivapi III klassi teenetemärgi, Riigivapi II klassi teenetemärgi ja Aadu Luukase missioonipreemia. Teda on hinnatud nii Eesti mõjukaimaks poliitikuks (Eesti Päevalehe poolt 2015) kui ka üheks mõjukamaks inimeseks Eestis üldse (Postimees 2020). Kõigi nende hinnangute ja tunnustuste taustal võib kindlalt väita, et Marjustin on ka kõige tuntum Eesti sotsioloog, kelle läbinägelikke kommentaare Eesti elu arengutele ja valukohtadele oodatakse vaibumatu huviga. Seda sellepärast, et Marjustin märkab olulist ning oskab lihtsalt ja arusaadavalt analüüsida ja seletada ühiskonnas toimuvat.

Aitäh, Marjustin! Eesti Sotsioloogide Liit soovib Sulle jätkuvalt teravat pilku ja vahedat sõna ühiskonnas toimuva märkamiseks, analüüsimiseks ja seletamiseks.

Oliver Nahkur kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmisest ühiskonna tasandil

Kaitsmised, ,

7. novembril 2019 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Oliver Nahkur, kelle töö käsitleb isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmist ühiskonna tasandi perspektiivist.

Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on olnud vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks. Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid järgides keskendus doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori – ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID)–konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset ühiskonna tasandil regulaarselt ja riigiti võrreldavalt.

Doktoritööd „Isikutevahelise destruktiivsuse mõõtmine: ühiskonna tasandi perspektiiv“ juhendasid dotsent Dagmar Kutsar ja emeriitprofessor Rein Taagepera. Nõustajaks oli Rein Murakas.

Eesti Sotsioloogide Liit assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga

Liidu tegevus,

18. juunil 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann pidulikul koosviibimisel assotsiatsioonilepingu. Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena saab ESL osa akadeemia ning selle humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevusest.

Sotsioloogide Liidust osalesid üritusel lisaks veel juhatuse liikmed Rein Murakas ja Aare Kasemets.

Eesti Sotsiaalteadlaste XI Aastakonverentsi kokkuvõtted

Ettekanded, Konverentsid, Liidu tegevus, Üritused

Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema. 

Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:

Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.

Eesti Sotsioloogide Liidu endine president Marju Lauristin jagas konverentsi avamisel mõtteid Eesti sotsiaalteaduste olukorrast