Auliikmete panusest Eesti sotsioloogiasse ning nende rollist sotsioloogide kogukonnas rääkisid auliikmete akadeemilised „lapsed-lapselapsed“ ja nooremad kolleegid. Jüri Kruusvallist rääkis dotsent Liis Ojamäe (Taltech), Marju Lauristinst professor Triin Vihalemm (Tartu Ülikool), Ene-Margit Tiidust professor Kairi Kasearu (Tartu Ülikool), Liina-Mai Toodingust Kadri Rootalu (Statistikaamet) ning Peeter Vihalemmast teadur Signe Opermann (Tartu Ülikool).
Auliikmete tänamise tseremooniat on võimalik järele vaadata UTTV-s.
Preemia pälvis Kadri Soo, kes oli ka üks professor Paul Kenkmanni viimastest õpilastest, mis lisab konkursi tulemusele sümboolset tähendust. Kadri Soo kaitses doktoritöö „Kool lapse subjektiivse heaolu allikana laste õiguste raamistikus: laste ja noorte täiskasvanute vaade“ Tartu Ülikoolis 2023. aasta suvel. Konkursi žürii hinnangul oli tema doktoritöö metodoloogiliselt tugev ja olemuselt klassikaline, kõrgetasemeline sotsioloogiline uurimus. Doktoritööd juhendas TÜ sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.
Eesti Sotsioloogide Liidu Paul Kenkmanni nimeline preemia on loodud tunnustamaks Eesti avalik-õiguslike ülikoolide doktorantide tulemuslikku ja kõrgetasemelist sotsioloogia-alast teadustööd. Preemiaga tunnustatakse ühtlasi Paul Kenkmanni silmapaistvat panust Eesti akadeemilise sotsioloogiaõppe algatamisel ja arendamisel. Preemiafond toetub annetustele ning laureaat saab lisaks diplomile 1000 euro suuruse preemia.
Konkursi üheksaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteadlased, tõstis esile konkursile esitatud tööde väga kõrget teaduslikku taset ning diplomi pälvis veel kolm doktoritööd. Kristi Paroni doktoritööd „Lapspatsiendi autonoomia. Otsides tasakaalu normatiivse ja suhetekeskse lähenemise vahel” (juhendaja kaasprofessor Dagmar Kutsar) kiideti oskusliku sotsioloogiliste ja õiguslikke perspektiivide integreerimise ja kõrge rakendusliku väärtuse eest. Janar Pekarevi doktoritööd „Sõjaline tehisintellekt ja autonoomsed relvasüsteemid: interdistsiplinaarne uurimus eetilistest, õiguslikest ja sotsioloogilistest aspektidest“ (juhendaja professor Veronika Kalmus) tõsteti esile väga uudse ja vähe uuritud teema interdistsiplinaarse uurimise eest. Simone Eelmaa stiili poolest eristuvat doktoritöö „Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus” (juhendajad kaasprofessorid Maria Murumaa-Mengel ja Judit Strömpl) loob aga arusaadava sideme sotsioloogia ning õigusteaduse valdkonna teoreetiliste ja empiiriliste arutelude vahele. Preemia võitja välja kuulutamist on võimalik järele vaadata UTTV-s.
Juubelikonverentsil meenutati sotsioloogiaõppe ja sotsioloogiliste uuringute algusaegu, kuulutati välja esimese Paul Kenkmanni nimelise sotsioloogiaalase doktoritöö preemia laureaat ning tänati Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmeid Jüri Kruusvalli, Marju Lauristini, Ene-Margit Tiitu, Liina-Mai Toodingut ja Peeter Vihalemma.
Konverentsi on võimalik järele vaadata UTTV-s, veebist on kättesaadav ka ürituse pildigalerii.
Aeg: 8.-9.mai 2025 (II päev põhipäev, I päev eelüritused)
Koht: Tallinna Tehnikaülikool, SOC maja ja Tudengimaja
Eesti sotsiaalteadlased kutsuvad osalema interdistsiplinaarsel konverentsil, mis keskendub inimese, tehnoloogia ja keskkonna vastastikustes mõjudes toimuvatele sotsiaalsetele muutustele.
Viimase kümnendi jooksul on Eesti ühiskond ja maailm puutunud kokku mitmete suurte tehnoloogiliste transformatsioonidega – maailma andmestumine, automatiseeritud otsustamine, digilahenduste igapäevastumine ja tehisintellekti laiem kasutuselevõtt. Teisalt on oluliselt muutunud meie elukeskkonnad, nii globaalselt seoses kliima soojenemisega, kui ka igapäevaselt. Tehnoloogia mõju haridusele ja tööelule ning nutikad lahendused linnades, kodudes ja majanduselus, elukeskkonna kultuuriline mitmekesistumine ja jätkuv sotsiaal-majanduslik polariseerumine, mitmetest kriisidest tulenevad uued riskid on vaid mõned olulistest märksõnadest, mis inimese ja keskkonna vahelise suhte teisenemise ja kiireneva tehnoloogia arenguga seostuvad.
Konverentsil kutsume arutlema nende probleemide ja väljakutsete üle. Mida tähendab inimeseks olemine tehnoloogiliste murrangute ajastul? Mida nimetatud muutused tähendavad inimeste igapäevasele elule ning ühiskonna, majanduse ja riigi toimimisele? Milline on inimese ja organisatsioonide muutunud roll digimaastikul, tehnoloogiast küllastunud ja tehisintellekti ajastul? Kuivõrd on nende protsesside korral olnud tegemist murrangutega või katkestuste, paigalseisu või ebaõnnestunud transformatsioonidega? Kuidas inimeste ja organisatsioonide valmisolek, usaldus, riskitaju ja -valmidus loovad soodsa pinnase nendeks struktuurseteks transformatsioonideks? Kuivõrd tehnoloogilised muutused taastoodavad, vähendavad või võimendavad seniseid sotsiaalse ebavõrdsuse piire ja mustreid, teatud sotsiaalsete rühmade haavatavust? Millistes valdkondades on muudatused enam nähtavad ja väljendunud? Või vastupidi, millised on protsessid, mille toimimisloogikad on universaalsemad ning jäävad nendest muudatustest puudutamata? Millised olemasolevad või uued kontseptuaalsed, teoreetilised ja metodoloogilised raamistikud – traditsiooniliste sotsiaalteaduslike meetodite kõrval digitaalsed ja arvutuslikud lähenemised – võimaldavad meil neile küsimustele vastata? Millist eestikeelset sõnavara on meil vaja, et neid uusi ja seni jätkuvaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja mõista, interdistsiplinaarses koostöös?
Konverentsi formaat:
Ootame interdistsiplinaarsel konverentsil osalema kõiki, kes on seotud sotsiaal-, humanitaar- ja käitumisteaduste, avaliku halduse, riigi- ja majandusteaduste ning inseneri- ja arvutiteadustega. Oodatud on ettepanekud tavapärasteks konverentsi sessioonideks, ümarlaua diskussioonideks (nt arutelud, raamatute tutvustused), posterettekanneteks, jms. Samuti julgustame osalema loominguliste, kunstiliste ja eksperimentaalsete formaatidega, mis võimaldavad edasi anda ja arutleda tehnoloogiliste ja sotsiaalsete muutuste läbipõimunud ja keerukaid seoseid. Selleks loome võimalused nii sessioonide ajal, kui ka kohvi- ja lõunapauside ajal. Konverentsi töökeeleks on eesti keel, kuid soovi korral on oodatud ka ettepanekud ingliskeelseteks sessioonideks. Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmi muudatusi. Ettepanekud konverentsi, sessioonideks, ümarlaudadeks, raamatuesitlusteks jms palume esitada hiljemalt 24. oktoobriks 2024.
Korraldajad:
Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikool, andmelabor
Eesti Sotsioloogide Liit
Korraldustoimkond:
Anu Masso, Marit Rebane, Liis Ojamäe, Kristin Semm, Jevgenia Gerassimenko
15. novembril Tartus toimuva konverentsiga tähistame 35 aasta möödumist sotsioloogiaõppe algusest Tartu Ülikoolis ning Eesti Sotsioloogide Liidu 25. sünnipäeva. Juubelikonverentsi raames saavad üle antud ka esimene professor Paul Kenkmanni nimeline sotsioloogiaalase doktoritöö preemia ning Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmete aukirjad.
Üritusele on oodatud kõik Eesti sotsioloogid ja teised sotsiaalteadlased, Tartu Ülikooli sotsioloogia vilistlased läbi aegade, Tartu Ülikooli praegused sotsioloogiat pea- ja kõrvalerialana õppivad tudengid ning kõik teised sotsioloogiahuvilised. Seega palun levitage infot üritusest oma (kunagiste) kursusekaaslaste, tudengite, õppejõudude ja kolleegide seas lahkesti edasi.
Kava
11:00 Avamine – tervitussõnavõtud sotsiaalteaduste valdkonna dekaanilt Margit Kellerilt, ühiskonnateaduste instituudi juhatajalt Ragne Kõuts-Klemmilt ja empiirilise sotsioloogia professorilt Kairi Kasearult 11:15 Sotsioloogiaõppe algusest Tartu Ülikoolis – Professor Veronika Kalmus 11:45 Vilistlaste meenutusi sotsioloogiaõppe algusaegadest (Jüri Seilenthal, Margus Paas jt) 12:30 Paus 13:00 TÜ sotsioloogiaõppe eelajalugu: TRÜ sotsioloogia labor – Professor Peeter Vihalemm 13:30 TÜ sotsioloogiaõppe eelajalugu: TRÜ perelabor – Professor Ene-Margit Tiit 14:00 Akadeemik Ellu Saare pärandist Eesti sotsioloogias – Dotsent Triin Roosalu (TLÜ) 14:30 TÜ sotsioloogiaõppe lõpetaja statistiline portree – Dotsent Liina-Mai Tooding 15:00 Sotsioloogiaõpe nüüd ja praegu – Tänased üliõpilased 15:15 Paus 15:45 Sotsioloogia missioonist – Professor Marju Lauristin 16:15 professor Paul Kenkmanni nimelise sotsioloogiaalase doktoritöö preemia üle andmine ning Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmete tänamine 17:30 Pidulik vastuvõtt
Päeva juhib sotsioloogia doktorant Sten Torpan.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.
Preemia on mõeldud tunnustamaks Eesti avalik-õiguslike ülikoolide doktorantide tulemuslikku ja kõrgetasemelist sotsioloogia-alast teadustööd. Preemiaga tunnustatakse ühtlasi Paul Kenkmanni silmapaistvat panust Eesti akadeemilise sotsioloogiaõppe algatamisel ja arendamisel.
Preemiale saavad kandideerida viimase kahe aasta jooksul (pärast 1. juulit 2022) Eesti avalik-õiguslike ülikoolide doktoriõppe lõpetanud isikud (sh need, kes on kaitsnud doktoritöö ühisjuhendamise lepingu alusel Eesti ja välisülikoolis).
Preemiale kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis sooviavaldus, milles on põhjendatud doktoritöö sobivust konkursile, ja link doktoritöö terviktekstile või töö pdf-versioon (mis sisaldab ka teadusartikleid).
Eesti teaduste akadeemia on kuulutanud välja akadeemikute valimised järgmistes valdkondades: • füüsika, • arvuti- ja tehnikateadused, • sotsioloogia.
Akadeemikuks valitakse Eesti kodanikest teadlasi, kel on väljapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on oluliselt arendanud teadust oma valdkonnas, ning väljapaistvaid Eesti loomeisikuid, kes on andnud olulise panuse Eesti vaimukultuuri.
Akadeemikud valib Eesti teaduste akadeemia üldkogu kandidaatide seast, kelle esitamise õigus on Eesti ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel või nende funktsioone täitvatel esinduskogudel, teadusseltsidel, loomeliitudel ja Eesti teaduste akadeemia akadeemikutel.
Kandidaatide esitamise tähtajaks on 3. oktoober 2022.
Sotsiaalse ja kultuurilise konteksti vastastikuseid seoseid inimtegevusega uuriva Euroopa sotsiaalpsühholoogia tuntumaid esindajaid Serge Moscovici (1925–2014) visandas oma raamatus „Jumalate loomise mehhanism” massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid. Tema käsitluse kohaselt ei juhi inimtegevust mitte ratsionaalsed kaalutlused, vaid kired.
Raamatu esimeses osas vaatleb Moscovici üksikindiviidi allutamist kollektiivse teadvuse sundusele, teises karismaatiliste eestvedajate rolli ühiskondlike muutuste kujundajatena ja kolmandas teadmiste vahetamist suhtlemisprotsessides, mille käigus inimeste ootused, vajadused ja huvid realiseeruvad kollektiivse kujutlusvõime viljadena.
Kommunikatsiooniprotsesside osalisena on inimene samaaegselt nii reaalse kui ka hinnangute maailma asukas.
Moscovici sõnul on inimeste kirgede poolt käigus hoitav ühiskond jumalate loomise mehhanism just seeläbi, et ta vormib eesmärke, mille nimel needsamad inimesed elavad ja surevad.
Raamatu toimetaja Andu Rämmeri poolt koostatud mahukas järelsõnas heidetakse kiirpilk sotsiaalpsühholoogia ajalukku ja Moscovici rolli selles ning peatutakse pikemalt tema suurimal panusel, sotsiaalsete representatsioonide teoorial.
Raamatu tõlkijateks on Iika Bramban ja Aija Sprivul-Dautancourt, kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.
20. aprillil 2022. aastal toimus Tallinnas Eesti teaduste akadeemia üldkogu. Riigi peaprokurör Andres Parmas pidas üldkogul ettekande „Uued teadmised, arenevad tehnoloogiad ja juriidika“, akadeemik Urmas Varblane esines teemal „Milline on uus normaalsus maailmamajanduses?“.
Üldkogul anti üle esimene Edgar Kanti nimeline medal sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemik Urmas Varblasele. Urmas Varblanepälvis tunnustuse suurepärase töö eest majandusteaduses. Tema säravate majandusteaduslike ideede ja tööde mõju ulatub tudengite õpetamisest üle panuse teaduskonna ja ülikooli arengusse kogu riigi tulevikku mõjutavate otsusteni. Geograafi, majandusteadlase ja Tartu ülikooli rektori Edgar Kanti nimeline medal on loodud 2020. aastal tunnustusena tänapäeva sotsiaalteadlastele.
Samuti anti üle kaks Eesti teaduste akadeemia medalit: endisele Eesti teadusagentuuri juhatuse esimehele Andres Koppelile ja endisele akadeemia kirjastuse juhile Virve Kurnitskile. Andres Koppelpälvis medali visa ja tulemusliku töö eest teadusleppe saavutamisel. Virve Kurnitski pälvis medali väsimatu töö eest akadeemia kirjastuse teadusajakirjade kvaliteedi hoidmisel.
Eesti Sotsioloogide Liit kuulub akadeemiaga assotsiatsioonilepingu alusel seotud teadusseltside ja ühenduste hulka. Akadeemia üldkogul esindas liitu juhatuse liige Rein Murakas.
