Monthly Archives: March 2022

Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek

13. märtsil 2022 toimus Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste online koosolek, kus arutati liikmesorganisatsioonide tegevuse üle kiiresti muutuvates poliitilistes tingimustes. Põhjalikumalt peatuti näiteks Ungaris toimuval, kus sotsiaalteadlaste akadeemilist vabadust on viimastel aastatel oluliselt piiratud. Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales Mai Beilmann, kes andis ka lühikese ülevaate ESLi tegevusest. Järgmine ISA rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek toimub augustis. 

Info sessioonide ettepanekute esitamisest ISA 2023. aasta kongressile:

Rohkem infot kongressi kohta on kättesaadav siit.

Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu pidas inauguratsiooniloengu sotsiaalsetest institutsioonidest Eestis

Neljapäeval, 24. märtsil pidas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“.

Üleilmastumise ja praeguse pandeemia taustal on sotsiaalsed protsessid, näiteks väärtuspõhiste vastasseisude süvenemine, infopõhine kihistumine, sotsiaalse sidususe vähenemine ja ebavõrdsuse suurenemine veelgi võimendunud. Inauguratsiooniloengul keskendub professor Kairi Kasearu sellele, kuidas „ahned“ sotsiaalsed institutsioonid – perekond ja militaarsfäär – püüavad kohaneda laiemate ühiskondlike protsessidega, võttes arvesse ja kujundades samal ajal oma liikmete ootusi ja vajadusi. Tuginedes mitmesuguste empiiriliste uuringute tulemustele, vaeb ta ühiskondlike protsesside mõõtmise ja mõtestamise vajadust ja keerukust.

Kairi Kasearu on Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia professor alates 2021. aasta jaanuarist. Ta on 2002. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia erialal, kaitsnud 2004. aastal samas teadusmagistri- ja 2010. aastal doktorikraadi. Professor Kairi Kasearu teadustöö on seotud inimese ja ühiskonna suhete ning sotsiaalsete muutuste uurimisega.

Loengut on võimalik järelvaadata siit.

Pöördumine Tervise Arengu Instituudi plaanitud sulgemise asjus

Eesti Sotsioloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit ja Eesti Demograafia Assotsiatsioon leiavad ühispöördumises, et TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.

Pöördumise tekst:

Pöördumine Tervise Arengu Instituudi plaanitud sulgemise asjus

Lugesime mure ja hämmastusega Sotsiaalministeeriumi otsusest likvideerida Tervise Arengu Instituut (TAI). Kantsler Maarjo Mändmaa intervjuust ERR-ile [1] selgub, et TAI ülesanded on plaanis liita ministeeriumi teiste allasutustega, kuid nende ülesannete analüüs on plaanis teha aprilli lõpuks. Struktuurireformi tegemisel tuleks lähtuda vajadusest ja otstarbekusest: alles pärast ülesannete ja kompetentside analüüsi saab otsustada, kas ja milline reform on vajalik. Praegu jääb mulje, et toimitud on vastupidiselt: tehtud on likvideerimisotsus, kuid likvideerimise põhjusi hakatakse otsima tagantjärele.

Juhime tähelepanu, et rahvatervishoiu instituudid või rahvatervishoiu kompetentsikeskused on olemas paljudes maailma riikides, sealhulgas kõigis Põhjamaades ning enamikus EL-i maades [2]. Rahvatervishoiu instituutide (sh TAI) ülesannete hulka kuuluvad haiguste ja muude terviseprobleemide esinemise ning riski- ja kaitsetegurite seire ja uurimine, tervise edendamise ning tervisehariduse koordineerimine, tervisealase info analüüs sisendina tervisepoliitika kujundamiseks. See loetelu pärineb rahvatervishoiu instituute koondava assotsiatsiooni IANPHI (111 liiget 94 riigist, sh TAI) kodulehelt, kuid samad ülesanded sisalduvad TAI põhimääruses [3]. Rahvatervishoiu instituutide olemasolu eraldiseisvate teadus- ja arendusasutustena (mitte näiteks ülikoolide osana) enamikus arenenud riikides ei ole juhus, vaid tuleneb valdkonna loogikast. Põhjusi on mitu; ühele neist on ligi kuu aega tagasi uuesti tähelepanu juhtinud Mati Rahu [4]: meditsiiniregistrite töö heaks korraldamiseks on vaja epidemioloogiateadust ning epidemioloogiateaduse töövahendiks on meditsiiniregistrid. Teaduse ja registrite koosluse lõhkumine (mille toob paratamatult kaasa TAI likvideerimine) viib Eesti registripõhise teaduse ajas mitu kümnendit tagasi: halveneb või osaliselt kaob võimalus saada ajakohast ja kvaliteetset infot rahvastiku tervise kohta.

Lisaks registritele on oluliseks infoallikaks rahvastiku tervise kohta rahvastikupõhised küsitlusuuringud; TAI korraldab regulaarselt näiteks Eesti terviseuuringut (ETeU), täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut (TKU), kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut (HBSC), sealhulgas mitu longituuduuringut ning mitme rahvusvahelise uuringu andmekogumist Eestis [5]. Selliste uuringute puhul on oluline infrastruktuuri ja rahvusvaheliste kontaktide järjepidevus, kogemus küsitlusuuringute läbiviimisel ning andmekaitsenõuete täitmisel. Lisaks on uuringuandmed tunduvalt väärtuslikumad, kui neid on võimalik siduda registriandmetega – seega on otstarbekas, kui selliseid uuringuid korraldab asutus, kus on olemas ka registriandmete töötlemise võimekus.

TAI-st on kujunenud tervise edendamise ning tõenduspõhise ennetuse kompetentsikeskus, millest annab märku näiteks Euroopa ennetusteaduse (prevention science) ühingu 2022. a konverentsi toimumine Tallinnas – korraldajaks on TAI [6]. TAI haldab mitut terviseinfo portaali (näiteks toitumine.ee, terviseinfo.ee, tarkvanem.ee), kuhu on koondatud suur hulk üldarusaadavat infot. Maailmatasemel ning Eesti-väärsel tasemel ennetus ja tervisedendus on võimalikud ainult tihedas koostöös teadusega; tegeliku tulemuslikkuse mõõtmine saab põhineda ainult teaduslikel meetoditel. Ennetuse ja tervise-edenduse lahutamine teadusest vähendab võimekust kavandada teadusel põhinevaid ennetus- ja edendusmeetmeid ning nende tulemuslikkuse mõõtmine muutub kas formaalseks või odavhankepõhiseks. Loodetavasti ei ole vaja rõhutada, et tulemuslikkuse mõõtmine peab käima ennetuse juurde – ilma selleta ei saa öelda, kas ennetusprogrammile tasub raha kulutada.

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et rahvatervishoiu instituudi ülesandeid on kindlasti võimalik täita senisest paremini, kuid praeguse koosluse mehhaaniline laiali jagamine ei aita sellele eesmärgile kuidagi kaasa. TAI likvideerimine vähendaks riigi võimalusi saada tervishoiupoliitika planeerimiseks vajalikku infot ning vähendaks võimekust planeerida tõhusat ennetust ja tervisedendust.

[1] https://www.err.ee/1608525425/sotsiaalministeerium-plaanib-tervise-arengu-instituudi-sulgeda

[2] https://www.ianphi.org/about/member-countries.html

[3] https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019066?leiaKehtiv

[4] https://arvamus.postimees.ee/7455015/mati-rahu-teadlased-ei-saa-ilma-toovahenditeta-tervist-edendada

[5] https://tai.ee/et/teadustoo/teadustoo/rahvastikupohised-uuringud

[6] https://euspr.org/12th-euspr-conference-and-members-meeting-september-29th-october-1st-2021/

Sotsiaalministeerium nentis oma vastuses, et Tervise Arengu Instituudi (TAI) sulgemise otsust ei ole tehtud. Riigireformi raames on Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ümberkorraldusteks on loodud töörühmad, mille ülesandeks on koondada ettepanekud, mis on arutelu sisendiks Vabariigi Valitsusele. Uuringute, registrite ja statistika teemade arutamiseks luuakse aprillis täiendav töörühm, kuhu kaasatakse teadlased ja valdkonna esindajad ning mis võtaks vajaliku aja TAI edasise rolli kohta ettepanekute kujundamiseks.