Tweet

6. novembril toimus Pariisis järjekordne ESA juhtkonna kohtumine rahvuslike sotsioloogide ühenduste esindajatega. Kohtumisel osalesid ESA juhtkonna liikmed, ISA juhid ja Euroopa Teadusnõukogu esindaja. Rahvuslike ühenduste esindajad Eestist, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Norrast, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksa,  Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveitsist,  Taanist, Tšehhist, Türgist,  Venemaalt andsid ülevaate oma maade teaduspoliitiliste arengutest ja sotsioloogia õpetamisega seonduvatest probleemidest.

Kohtumisel kõlas erinevaid sõnavõtte: tõelisi võitlushüüdusid, tulevikuvisioone, bürokraatlikke kirjeldusi ja ka poliitilisi pihtimusi. Sotsioologia kui teaduse ja ülikoolides õpetatava aine käekäik Euroopas on kirju ning ühtseid trende välja tuua raske. Britid ja  prantslased on vastu astunud bibliomeetrilisele mõõtmisele, Põhjamaad välja arendanud oma süsteemi, Saksamaal on reformid pooleli. Üldiselt kinnitas kuuldu varasemat tõdemust, et Ida-Euroopa maad on nii Bologna süsteemi kui loodusteaduslikust paradigmast lähtuva hindamissüsteemiga kõige pikemate sammudega kaasa läinud. Eestile iseloomulik kiirus, paindlikkus ja pragmatism on üldiste arengute kontektis pigem eeliseks.

LSE direktor Craig Calhoun rõhutas oma kõnes, et sotsiaalteadlased peavad rohkem „imbuma“ ühiskonda, ärisse, tegema koostööd sotsiaalsete liikumistega. Tema sõnul sooritavad  sotsiaalteadused enesetapu, kui nad jäävad akadeemilistesse ja ditsiplinaarsetesse piiridesse ja võistlevad sellelt positsioonilt loodusteadustega. Võimalus on erialane lõimumine, kollektiivne töö, sünteesivõime.

ISA president Sari Hanafi julgustas rohkem publisteerima emakeeles, sest üksnes inglisekeelsete teadusartiklidega pole võimalik ühiskonda kõnetada.

Carmen Leccardi (ESA president) oli väga kriitiline Euroopa praeguse teaduspoliitika, eriti Horisont 2020 suhtes ja julgustas kogukondlikke strateegiaid, kuid väga selgeid üleskutseid või ettepanekuid ei esitanud.

ESL-il on plaanis teha arutelu, kellega ja millistes küsimustes strateegilisi koostöösidemeid arendada ning anda täpsem ja vabamas vormis ülevaade ESA kohtumisel räägitust kas eraldi vestlusõhtuna või konverentsi „25 aastat sotsioloogiaõpetust“ raames.

Triin Vihalemm