Category Archives: Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek

13. märtsil 2022 toimus Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooniga (ISA) liitunud rahvuslike sotsioloogiaühenduste online koosolek, kus arutati liikmesorganisatsioonide tegevuse üle kiiresti muutuvates poliitilistes tingimustes. Põhjalikumalt peatuti näiteks Ungaris toimuval, kus sotsiaalteadlaste akadeemilist vabadust on viimastel aastatel oluliselt piiratud. Eesti Sotsioloogide Liidu esindajana osales Mai Beilmann, kes andis ka lühikese ülevaate ESLi tegevusest. Järgmine ISA rahvuslike sotsioloogiaühenduste koosolek toimub augustis. 

Info sessioonide ettepanekute esitamisest ISA 2023. aasta kongressile:

Rohkem infot kongressi kohta on kättesaadav siit.

Mare Ainsaar, Ave Roots. Ettekande “Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis” videosalvestus

Mare Ainsaar, Ave Roots. Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis 1980-2014 – Eesti ühiskond maailma võrdluses.
Ettekanne konverentsil “Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis” Tartus 5. detsembril 2014.

Salvestus: UTTV

Konverentsi info ja kogu konverentsi videosalvestus

 

ESA Pariisi koosoleku lühiülevaade

6. novembril toimus Pariisis järjekordne ESA juhtkonna kohtumine rahvuslike sotsioloogide ühenduste esindajatega. Kohtumisel osalesid ESA juhtkonna liikmed, ISA juhid ja Euroopa Teadusnõukogu esindaja. Rahvuslike ühenduste esindajad Eestist, Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast, Leedust, Norrast, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksa,  Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveitsist,  Taanist, Tšehhist, Türgist,  Venemaalt andsid ülevaate oma maade teaduspoliitiliste arengutest ja sotsioloogia õpetamisega seonduvatest probleemidest.

Kohtumisel kõlas erinevaid sõnavõtte: tõelisi võitlushüüdusid, tulevikuvisioone, bürokraatlikke kirjeldusi ja ka poliitilisi pihtimusi. Sotsioologia kui teaduse ja ülikoolides õpetatava aine käekäik Euroopas on kirju ning ühtseid trende välja tuua raske. Britid ja  prantslased on vastu astunud bibliomeetrilisele mõõtmisele, Põhjamaad välja arendanud oma süsteemi, Saksamaal on reformid pooleli. Üldiselt kinnitas kuuldu varasemat tõdemust, et Ida-Euroopa maad on nii Bologna süsteemi kui loodusteaduslikust paradigmast lähtuva hindamissüsteemiga kõige pikemate sammudega kaasa läinud. Eestile iseloomulik kiirus, paindlikkus ja pragmatism on üldiste arengute kontektis pigem eeliseks.

LSE direktor Craig Calhoun rõhutas oma kõnes, et sotsiaalteadlased peavad rohkem „imbuma“ ühiskonda, ärisse, tegema koostööd sotsiaalsete liikumistega. Tema sõnul sooritavad  sotsiaalteadused enesetapu, kui nad jäävad akadeemilistesse ja ditsiplinaarsetesse piiridesse ja võistlevad sellelt positsioonilt loodusteadustega. Võimalus on erialane lõimumine, kollektiivne töö, sünteesivõime.

ISA president Sari Hanafi julgustas rohkem publisteerima emakeeles, sest üksnes inglisekeelsete teadusartiklidega pole võimalik ühiskonda kõnetada.

Carmen Leccardi (ESA president) oli väga kriitiline Euroopa praeguse teaduspoliitika, eriti Horisont 2020 suhtes ja julgustas kogukondlikke strateegiaid, kuid väga selgeid üleskutseid või ettepanekuid ei esitanud.

ESL-il on plaanis teha arutelu, kellega ja millistes küsimustes strateegilisi koostöösidemeid arendada ning anda täpsem ja vabamas vormis ülevaade ESA kohtumisel räägitust kas eraldi vestlusõhtuna või konverentsi „25 aastat sotsioloogiaõpetust“ raames.

Triin Vihalemm