Category Archives: Publikatsioonid

Eesti inimarengu aruande arutelu ja liidu aastakoosolek Tartus 17. aprillil

Dagmar Kutsar, Ettekanded, Inimarengu aruanne, Liidu tegevus, Loengud, Mare Ainsaar, Marju Lauristin, Merike Sisask, Publikatsioonid, Üritused, Veronika Kalmus

Avatud loeng ja arutelu „Sipelga sagin ja vaimne tervis“.  

17. aprill 2023 14:00–16:00 Lossi 36–205, Tartu   

Eesti inimeste vaimse tervise üle arutlevad Merike Sisask, Dagmar Kutsar, Mare Ainsaar, Veronika Kalmus ja Marju Lauristin.  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.  

Palume üritusele eelnevalt registreeruda: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSf3nNqo1zo1hnBOTyTo0ZqRqE39t9qFdsUiOTYiftZF9aIiPg/viewform?usp=sf_link  

Arutelule järgneb Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek.

Tartu Ülikooli MeeMa uurimisrühma sotsioloogid pälvisid riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste alal

Andmed, Anu Masso, Marju Lauristin, MeeMa, Metodoloogia, Peeter Vihalemm, Publikatsioonid, Signe Opermann, Teaduspreemiad, Triin Vihalemm, Veronika Kalmus

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi töötajad ja Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed sotsioloogia professor Veronika Kalmus, emeriitprofessor Marju Lauristin, andmeuuringute kaasprofessor Anu Masso, meediasotsioloogia teadur Signe Opermann, emeriitprofessor Peeter Vihalemm ja kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm pälvisid 2018. – 2021. aasta tööde eest antava riigi teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine“ eest.

MeeMa uurimisrühma tegevus on suunatud eesti sotsiaalteadusliku teoreetilise ja metodoloogilise mõtteruumi laiendamisele ning omakeelse terminoloogia arendamisele, sealhulgas andmeuuringute valdkonnas. Rühma soov edendada Eesti akadeemilises avalikkuses sotsiaalteaduslikku arutelu, sealhulgas eestikeelsete publikatsioonidega, aitab ühiskonnal mõtestada ühiskondlikke arenguid. Rühm on uurimuste tulemusi aktiivselt tutvustanud õppetöö, koolituste, ettekannete ja meedia kaudu, arendades Eesti ühiskonna eneseteadvust ning aidates mõista eri valdkondade poliitikate, reformide ja meetmete kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.

Ilmus raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“

Andmed, Andmestumine, Andra Siibak, Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Metodoloogia, Publikatsioonid

Ilmus algupärane teos, mis aitab mõista ja mõtestada andmestunud maailma.

Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks, mille põhjal tehakse rohkem ja vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks sõltub suurel määral andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendanud Eesti tippteadlaste ning professionaalsete andmetöötajate koostööna sündinud mahukas raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“.

Raamatul on kolm eesmärki:

esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid;

teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja rakendatud analüüsimeetodeid;

kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu.

Kogumik pakub välja uudse lähenemisviisi andmestunud maailma uurimiseks ja esitab Eesti konteksti sobituvad kümme postulaati, millest andmestunud maailma tõlgendamisel ja mõistmisel lähtuda.

Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada.

Raamatu autorid on 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutustest, eraettevõtetest ja välisülikoolidest.


Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste ütles, et kogumik on inforohke sissevaade digitaalse ühiskonna uuenenud analüüsivõimalustest. „Võiks teha kummarduse koostajatele, kes on eesti keeles loonud originaalkogumiku, mis võiks ehk olla ka inglise keeles konkurentsivõimeline. Hea meel on tõdeda, et meil on nii palju kompetentseid uurijaid, kes interdistsiplinaarse autoriteringina oma teadmisi ja kogemusi jagavad. Lisaväärtusena saab lugeja ka mitmekülgse pildi teemadest, millega eesti uurijad täna tegelevad,“ lisas ta.

„Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ ilmub Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“, raamatu koostasid ja toimetasid Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool) ja Andra Siibak (Tartu Ülikool).

E-pub: https://www.ester.ee/record=b5396086*est

Lisainfo:

Rebekka Lotman
peatoimetaja
+372 6409243
Tallinna Ülikooli Kirjastus
Narva mnt 25
Tallinn 10120
www.tlupress.com

Konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 15. oktoobril 2020

Ettekanded, Konverentsid, Liidu tegevus, Publikatsioonid, Üritused

15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ 

Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic  reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.

 

Ajakava:

13.00-14.30: Ettekanded

• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus  

• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin

• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm  

• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm

• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)

Kohvipaus

15.00-16.30: Paneelarutelu 

Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?   

Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal? 

Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask. 

Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas. 

Palume konverentsile registreeruda hiljemalt 8. oktoobriks aadressil: https://forms.gle/PRkQ7pVUMFcnFESZA  

Rainer Reile kaitses Tartu Ülikoolis doktoritöö subjektiivse tervise hindamismehhanismidest

Kaitsmised, Määratlemata, Publikatsioonid,

20. septembril 2017 kaitses Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia-alase doktoritöö Rainer Reile, kes analüüsis oma töös subjektiivse tervise hindamismehhanisme, tervise enesehinnangu aluseks olevaid tegureid, nende sotsiaalset variatiivsust ning seost edasise suremusega

Doktoritöö näitab, et tervise enesehinnang varieerub lisaks tervisega otseselt seotud teguritele ka demograafiliste, sotsiaalmajanduslike ning psühholoogiliste tegurite lõikes. Need tegurid mõjutavad nii terviseseisundit kui ka selle tõlgendamist ja hindamist tervise enesehinnangu kontekstis. Seega saab tervist subjektiivsete tervisemõõdikute kontekstis käsitleda eelkõige ettevaatlikku tõlgendust vajava sotsiaalse nähtusena.

Doktoritööd ,,Tervise enesehinnang: hindamine, sotsiaalne variatiivsus ja seos suremusega” juhendas Södertörni kõrgkooli (Rootsi) dotsent ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mall Leinsalu (PhD).

Doktoritööst kirjutati ka ERR Novaatoris. Vaata sealset kajastust.

Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorandi populaarteaduslik artikkel sai auhinna

Konkursid, Publikatsioonid, ,

Tartu Ülikool ja ERRi portaal Novaator korraldasid artiklite konkursi “Kuidas minu teadus maailma paremaks muudab?”. Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi nooremteadur Mai Beilmann pälvis sotsiaalteaduste valdkonna parima loo tiitli oma artikliga “Kas ja kuidas meie väärtused kapitali loovad?”.

Konkursile esitatud populaarteaduslikke artikleid hindas žürii, kuhu kuulusid nelja teadusvaldkonna esindajad professor Mihkel Zilmer, professor Jaak Kikas, vanemteadur Andra Siibak ja dotsent Ene Kõresaar ning Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.

Žürii hinnangul osutus loodus- ja täppisteaduste valdkonnas parimaks tööks Ronald Väli “Naatrium – uustulnuk energeetikas?”. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas kogus žüriilt enim punkte Andra Rummi artikkel “Kas argivestlus on kaootiline nagu puder ja kapsad?” ning sotsiaalteaduste valdkonnas eelpoolnimetatud Mai Beilmanni artikkel.

Konkursile saadetud populaarteaduslikud artiklid avaldati teadusuudiste portaalis  Novaator ja ajakirjas Universitas Tartuensis. Mai Beilmanni artiklit saab lugeda siit.

_DSC7143s

Mai Beilmann Euroopa Sotsiaaluuringu teabematerjale tutvustamas

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse aastakonverentsi “Inimressurss ja riigikaitse” salvestus ja kogumik veebist kättesaadavad

Ettekanded, Publikatsioonid, Üritused, Varia,

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aastal Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös vastamaks Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

15. jaanuaril 2015 korraldas kompetentsikeskus oma esimese aastakonverentsi “Inimressurss ja riigikaitse – jätkusuutliku arengu väljakutsed?”.

Konverentsil arutleti kaitseväe inimressursi jätkusuutlikkuse, kaitsestrateegia väärtuste, ajateenijate kehalise võimekuse, meediakampaaniate ja sotsiaalmeedia, veteranide olulisuse, militaartöökohtadelt lahkumise põhjuste ja mitmete teiste teemade üle.

Konverentsist tegi videosalvestuse UTTV. Salvestust on võimalik vaadata ka ettekannete põhiselt.

Konverentsiks välja antud artiklite kogumik on kättesaadav siit.

 

Kai Maasoo võitis üliõpilaste riiklikul teadustööde konkursil esimese preemia

Konkursid, Publikatsioonid,

18. detsembril avaldati 2014. aasta üliõpilaste riikliku teadustööde konkursi tulemused. Terviseuuringute valdkonnas sai magistriõppe astmes 1. preemia sel kevadel Tartu Ülikooli sotsioloogia magistriõppe lõpetanud Kai Maasoo töö „Söömishäireid pooldavate internetilehekülgede külastajate kogemused” eest. Töö juhendajateks olid Kairi Talves ja Judit Strömpl. Konkursi tulemustega on võimalik tutvuda Eesti Teadusagentuuri koduleheküljel.

Pildil: Kairi Talves ja Kai Maasoo konkursi diplomitega

_SAM1715

 

 

Uudiseid Statistikaametilt: rahvaloenduse tulemusi tutvustav väljaanne ja Euroopa riikide rahvaloenduste tulemuste uus infosüsteem

Andmebaasid, Publikatsioonid, , , ,

Statistikaamet on avaldanud kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub sellele lisaks ülevaadet rahvastikust ajas ja ruumis, esitades nii mineviku- kui ka  tulevikuvaateid, samuti võrdlusi teiste Euroopa riikidega. Kogumiku autoriks on professor Ene-Margit Tiit.

Statistikaameti sellealast pressiteadet saab lugeda siit. Raamatu tellimine või  e-väljaandena allalaadimine ja lugemine on võimalik Statistikaameti kodulehekülje kaudu.

Samuti on Eurostat teinud kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi.

Esmakordselt pole eri riikide andmeid kokku kogutud ühte andmebaasi, vaid iga riik hoiab oma andmeid oma andmebaasis ning Census Hub käib vastavalt vajadusele sealt andmeid pärimas. Rohkem infot Census Hubi kohta on võimalik saada Statistikaameti pressiteatest.

Rein Murakas