Head Eesti Sotsioloogide Liidu liikmed
Eesti Sotsioloogide Liidu aastakoosolek toimub 15. oktoobril kell 17 Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverentsi „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“ paneelarutelu järgselt.
Aastakoosoleku päevakorras:
15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“
Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.
Ajakava:
13.00-14.30: Ettekanded
• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus
• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin
• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm
• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm
• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)
Kohvipaus
15.00-16.30: Paneelarutelu
Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?
Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal?
Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask.
Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas.
Palume konverentsile registreeruda hiljemalt 8. oktoobriks aadressil: https://forms.gle/PRkQ7pVUMFcnFESZA
Eesti Sotsioloogide Liit õnnitleb ja tänab liidu aktiivset liiget ja endist presidenti Marju Lauristini, kes 7. aprillil tähistab 80. juubelit. Marjustini roll Eesti sotsioloogia kujunemisel on olnud sedavõrd suur, et ilma temata pole võimalik Eesti sotsioloogiat ettegi kujutada. Marjustin on olnud suure osa Eesti sotsioloogide õpetaja või nende õpetajate õpetaja – ta on paljukordne akadeemiline ema, vanaema ja vaarema, tõeline grand old lady selle mõiste parimas tähenduses. Teadus- ja õppetöö kõrval ei tohi alahinnata Marjustini panust sotsioloogia (ja sotsiaalteaduste) eest seismisel, seda ka Eesti Sotsioloogide Liidu presidendi rollis.
Marjustin on pälvinud rohkelt erinevaid tunnustusi – teiste seas Skytte medali, Riigivapi III klassi teenetemärgi, Riigivapi II klassi teenetemärgi ja Aadu Luukase missioonipreemia. Teda on hinnatud nii Eesti mõjukaimaks poliitikuks (Eesti Päevalehe poolt 2015) kui ka üheks mõjukamaks inimeseks Eestis üldse (Postimees 2020). Kõigi nende hinnangute ja tunnustuste taustal võib kindlalt väita, et Marjustin on ka kõige tuntum Eesti sotsioloog, kelle läbinägelikke kommentaare Eesti elu arengutele ja valukohtadele oodatakse vaibumatu huviga. Seda sellepärast, et Marjustin märkab olulist ning oskab lihtsalt ja arusaadavalt analüüsida ja seletada ühiskonnas toimuvat.
Aitäh, Marjustin! Eesti Sotsioloogide Liit soovib Sulle jätkuvalt teravat pilku ja vahedat sõna ühiskonnas toimuva märkamiseks, analüüsimiseks ja seletamiseks.
18. juunil 2019 allkirjastasid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Eesti Sotsioloogide Liidu president Mai Beilmann pidulikul koosviibimisel assotsiatsioonilepingu. Teaduste Akadeemia assotsieerunud liikmena saab ESL osa akadeemia ning selle humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevusest.
Sotsioloogide Liidust osalesid üritusel lisaks veel juhatuse liikmed Rein Murakas ja Aare Kasemets.
Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema.
Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:
Konverentsi fotojäädvustusi vaata siit.
Alates 11. detsembrist kuni 6. veebruarini 2019 on võimalik esitada ettekannete teese 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile.
Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad ettekanded.
Täpsem info ja teeside esitamine konverentsi kodulehel.
Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.
Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid
Täpsem info ja sektsioonide pakkumine konverentsi kodulehel.
Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad” tuleb Tartus 26.–27. aprillil 2019.
ESAK XI suunab pilgu tulevikku. Inimesed toimetavad alati mingis keskkonnas, olgu selleks siis looduskeskkond, sotsiaalne keskkond või viimasel ajal kasvavalt ka virtuaalne keskkond. Järjekorras üheteistkümnenda Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsi fookuses on ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus.
• Elu võimalikkusest digikeskkonnas ja väljaspool seda: Milliseid väljakutseid esitab süvenev digitaliseerumine, milliseid riske ja võimalusi see endaga kaasa toob? Millised on digitaliseerumise kulud ja tulud (mõjud inimsuhtele, keskkonnale)? Kuidas aitab digilahendusi luua (koosloome äpid)?
Täpsem info ja sektsioonide esitamise võimalus konverentsi kodulehel.
Viimase aasta jooksul on avalikkuses esitletud mitmeid väidetavalt sotsioloogilisi uuringuid, mille tegijate eesmärkides ja/või kompetentsuses on põhjust kahelda. Eesti Sotsioloogide Liit kutsub üles ajakirjandust ja teisi avaliku kommunikatsiooni institutsioone mitte tiražeerima selliste uuringute andmeid ja nende alusel tehtud järeldusi.
Sotsiaalteaduslike uuringute ühiskondlik olulisus ja usaldusväärsus põhineb kindlatel eetilistel ja metodoloogilistel praktikatel. See tähendab muuhulgas, et auditooriumile tehakse kättesaadavaks võimalikult täielik info uuringu valimi, metoodika, uuringu rahastaja ja võimalike huvide konfliktide kohta. Uuringutulemuste korrektsel tõlgendamisel ei rebita andmeid välja nende kontekstist ning püüeldakse uuritava fenomeni võimalikult süvitsimineva mõistmise poole. Neist tavadest kõrvale kaldudes on tulemuseks andmed ja järeldused, mis on kallutatud ja avalikkust eksitavad. See võib juhtuda nii oskamatuse kui teadliku manipulatsiooni tulemusel. Uuringute usaldusväärsus sõltub otseselt sotsiaal- ja ühiskonnateaduste teoreetilisest ja metodoloogilisest ekspertiisist, mille üldjuhul tagab professionaalse sotsioloogi kaasatus projekti ning teaduseetika põhimõtete järgimine.
Ühtlasi on murettekitav, et Eestis arvamusuuringuid korraldav mittetulundusühing Ühiskonnauuringute Instituut kasutab enese legitimeerimiseks akadeemilisi sümboleid. Soovime rõhutada, et MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudil ei ole mingit seost Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutidega ning soovime, et avalikkus oleks seose puudumisest selgelt informeeritud.
Eesti Sotsioloogide Liit peab äärmiselt oluliseks, et nii sotsioloogilisi uuringuid tehes kui ka uuringutulemusi esitledes peetaks kinni nimetatud headest tavadest ning et ebakvaliteetselt teostatud ja kallutatult tõlgendatud uuringuid ei esitletaks avalikkusele professionaalse sotsioloogiana. Palume meediaväljaandeil kriitiliselt hinnata kajastamiseks valitud sotsiaalteaduslike uuringute kvaliteeti ja neid korraldavate institutsioonide, ühingute ja rühmituste tõsiseltvõetavust. Vajadusel oleme valmis pakkuma kompetentset abi ja ekspertiisi.
Eesti Sotsioloogide Liit
Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut
Mai Beilmann, mai.beilmann@ut.ee, 737 6156
Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee, 56 623 583
Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee
Airi-Alina Allaste, airi-alina.allaste@tlu.ee
Uuteks juhatuse liikmeteks on Kadri Aavik (Tallinna Ülikool) ja Kati Orru (Tartu Ülikool), vanast juhatusest jätkavad Airi-Alina Allaste, Mai Beilmann, Aivar Joorik, Veronika Kalmus, Rein Murakas, Katrin Tiidenberg ja Triin Vihalemm.
Arutati ka uuringute korraldamise ja nende tulemuste esitlemise ning uurimiseetikaga seotud probleeme, peagi on oodata sellekohast avaldust.