Auliikmete panusest Eesti sotsioloogiasse ning nende rollist sotsioloogide kogukonnas rääkisid auliikmete akadeemilised „lapsed-lapselapsed“ ja nooremad kolleegid. Jüri Kruusvallist rääkis dotsent Liis Ojamäe (Taltech), Marju Lauristinst professor Triin Vihalemm (Tartu Ülikool), Ene-Margit Tiidust professor Kairi Kasearu (Tartu Ülikool), Liina-Mai Toodingust Kadri Rootalu (Statistikaamet) ning Peeter Vihalemmast teadur Signe Opermann (Tartu Ülikool).
Auliikmete tänamise tseremooniat on võimalik järele vaadata UTTV-s.
Juubelikonverentsil meenutati sotsioloogiaõppe ja sotsioloogiliste uuringute algusaegu, kuulutati välja esimese Paul Kenkmanni nimelise sotsioloogiaalase doktoritöö preemia laureaat ning tänati Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmeid Jüri Kruusvalli, Marju Lauristini, Ene-Margit Tiitu, Liina-Mai Toodingut ja Peeter Vihalemma.
Konverentsi on võimalik järele vaadata UTTV-s, veebist on kättesaadav ka ürituse pildigalerii.
Aeg: 8.-9.mai 2025 (II päev põhipäev, I päev eelüritused)
Koht: Tallinna Tehnikaülikool, SOC maja ja Tudengimaja
Eesti sotsiaalteadlased kutsuvad osalema interdistsiplinaarsel konverentsil, mis keskendub inimese, tehnoloogia ja keskkonna vastastikustes mõjudes toimuvatele sotsiaalsetele muutustele.
Viimase kümnendi jooksul on Eesti ühiskond ja maailm puutunud kokku mitmete suurte tehnoloogiliste transformatsioonidega – maailma andmestumine, automatiseeritud otsustamine, digilahenduste igapäevastumine ja tehisintellekti laiem kasutuselevõtt. Teisalt on oluliselt muutunud meie elukeskkonnad, nii globaalselt seoses kliima soojenemisega, kui ka igapäevaselt. Tehnoloogia mõju haridusele ja tööelule ning nutikad lahendused linnades, kodudes ja majanduselus, elukeskkonna kultuuriline mitmekesistumine ja jätkuv sotsiaal-majanduslik polariseerumine, mitmetest kriisidest tulenevad uued riskid on vaid mõned olulistest märksõnadest, mis inimese ja keskkonna vahelise suhte teisenemise ja kiireneva tehnoloogia arenguga seostuvad.
Konverentsil kutsume arutlema nende probleemide ja väljakutsete üle. Mida tähendab inimeseks olemine tehnoloogiliste murrangute ajastul? Mida nimetatud muutused tähendavad inimeste igapäevasele elule ning ühiskonna, majanduse ja riigi toimimisele? Milline on inimese ja organisatsioonide muutunud roll digimaastikul, tehnoloogiast küllastunud ja tehisintellekti ajastul? Kuivõrd on nende protsesside korral olnud tegemist murrangutega või katkestuste, paigalseisu või ebaõnnestunud transformatsioonidega? Kuidas inimeste ja organisatsioonide valmisolek, usaldus, riskitaju ja -valmidus loovad soodsa pinnase nendeks struktuurseteks transformatsioonideks? Kuivõrd tehnoloogilised muutused taastoodavad, vähendavad või võimendavad seniseid sotsiaalse ebavõrdsuse piire ja mustreid, teatud sotsiaalsete rühmade haavatavust? Millistes valdkondades on muudatused enam nähtavad ja väljendunud? Või vastupidi, millised on protsessid, mille toimimisloogikad on universaalsemad ning jäävad nendest muudatustest puudutamata? Millised olemasolevad või uued kontseptuaalsed, teoreetilised ja metodoloogilised raamistikud – traditsiooniliste sotsiaalteaduslike meetodite kõrval digitaalsed ja arvutuslikud lähenemised – võimaldavad meil neile küsimustele vastata? Millist eestikeelset sõnavara on meil vaja, et neid uusi ja seni jätkuvaid sotsiaalseid protsesse analüüsida ja mõista, interdistsiplinaarses koostöös?
Konverentsi formaat:
Ootame interdistsiplinaarsel konverentsil osalema kõiki, kes on seotud sotsiaal-, humanitaar- ja käitumisteaduste, avaliku halduse, riigi- ja majandusteaduste ning inseneri- ja arvutiteadustega. Oodatud on ettepanekud tavapärasteks konverentsi sessioonideks, ümarlaua diskussioonideks (nt arutelud, raamatute tutvustused), posterettekanneteks, jms. Samuti julgustame osalema loominguliste, kunstiliste ja eksperimentaalsete formaatidega, mis võimaldavad edasi anda ja arutleda tehnoloogiliste ja sotsiaalsete muutuste läbipõimunud ja keerukaid seoseid. Selleks loome võimalused nii sessioonide ajal, kui ka kohvi- ja lõunapauside ajal. Konverentsi töökeeleks on eesti keel, kuid soovi korral on oodatud ka ettepanekud ingliskeelseteks sessioonideks. Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmi muudatusi. Ettepanekud konverentsi, sessioonideks, ümarlaudadeks, raamatuesitlusteks jms palume esitada hiljemalt 24. oktoobriks 2024.
Korraldajad:
Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond
Tallinna Tehnikaülikool, andmelabor
Eesti Sotsioloogide Liit
Korraldustoimkond:
Anu Masso, Marit Rebane, Liis Ojamäe, Kristin Semm, Jevgenia Gerassimenko
15. novembril Tartus toimuva konverentsiga tähistame 35 aasta möödumist sotsioloogiaõppe algusest Tartu Ülikoolis ning Eesti Sotsioloogide Liidu 25. sünnipäeva. Juubelikonverentsi raames saavad üle antud ka esimene professor Paul Kenkmanni nimeline sotsioloogiaalase doktoritöö preemia ning Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmete aukirjad.
Üritusele on oodatud kõik Eesti sotsioloogid ja teised sotsiaalteadlased, Tartu Ülikooli sotsioloogia vilistlased läbi aegade, Tartu Ülikooli praegused sotsioloogiat pea- ja kõrvalerialana õppivad tudengid ning kõik teised sotsioloogiahuvilised. Seega palun levitage infot üritusest oma (kunagiste) kursusekaaslaste, tudengite, õppejõudude ja kolleegide seas lahkesti edasi.
Kava
11:00 Avamine – tervitussõnavõtud sotsiaalteaduste valdkonna dekaanilt Margit Kellerilt, ühiskonnateaduste instituudi juhatajalt Ragne Kõuts-Klemmilt ja empiirilise sotsioloogia professorilt Kairi Kasearult 11:15 Sotsioloogiaõppe algusest Tartu Ülikoolis – Professor Veronika Kalmus 11:45 Vilistlaste meenutusi sotsioloogiaõppe algusaegadest (Jüri Seilenthal, Margus Paas jt) 12:30 Paus 13:00 TÜ sotsioloogiaõppe eelajalugu: TRÜ sotsioloogia labor – Professor Peeter Vihalemm 13:30 TÜ sotsioloogiaõppe eelajalugu: TRÜ perelabor – Professor Ene-Margit Tiit 14:00 Akadeemik Ellu Saare pärandist Eesti sotsioloogias – Dotsent Triin Roosalu (TLÜ) 14:30 TÜ sotsioloogiaõppe lõpetaja statistiline portree – Dotsent Liina-Mai Tooding 15:00 Sotsioloogiaõpe nüüd ja praegu – Tänased üliõpilased 15:15 Paus 15:45 Sotsioloogia missioonist – Professor Marju Lauristin 16:15 professor Paul Kenkmanni nimelise sotsioloogiaalase doktoritöö preemia üle andmine ning Eesti Sotsioloogide Liidu auliikmete tänamine 17:30 Pidulik vastuvõtt
Päeva juhib sotsioloogia doktorant Sten Torpan.
Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.
15. oktoobril alates kell 13–17 (NB! Uus algusaeg varasemaga võrreldes) toimub Tartu Ülikooli muuseumi (Lossi 25) valges saalis konverents „Kuidas mõtestada üleminekuaegu?“
Konverents keskendub ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele. Tutvustatakse suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.
Ajakava:
13.00-14.30: Ettekanded
• Eesti siirderetk: lehekülgi sotsioloogilisest logiraamatust. Sotsioloogia professor Veronika Kalmus
• Eesti eduloo tõus ja langus morfogeneetilise luubi all. Sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin
• Meedia ja ühiskond – kumb muudab kumba? Ajakirjandussotsioloogia dotsent Ragne Kõuts-Klemm
• Klasteranalüüs kui sotsiaalse agentsuse “välimääraja”. Kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm
• Siirdeajad raamatus “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections”. Sotsioloog Mikko Lagerspetz (Åbo Akademi)
Kohvipaus
15.00-16.30: Paneelarutelu
Kas sotsiaalteadlased oskavad seletada minevikku ja ennustada tulevikku?
Milleks on Eesti ühiskonnale vaja kriisi ajal sotsiolooge, majandusteadlasi, politolooge, filosoofe? Kuidas suhestuvad omavahel sotsiaalteadlased, ajakirjanikud, loovisikud jt, kes ühiskonda mõtestavad? Kuidas nad saavad aidata poliitikutel ja kodanikel paremini mõista, mis ühiskonnas toimub? Kuidas teha vahet kriisil ja normaalsel üleminekuajal?
Panelistid: sotsiaalteadlane Marju Lauristin, majandusteadlane Erik Terk, uuriv ajakirjanik Holger Roonemaa, sotsioloog Mikko Lagerspetz, võrdleva sotsioloogia professor Marge Unt (panelistide nimekiri võib täpsustuda). Arutelu juhib vabakutseline ajakirjanik ja ajakirjandussotsioloogia teadur Signe Ivask.
Raamat „Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections“ on saadaval kirjastuse hinnaga (20 eurot), kingituseks kaasa uurimisrühmalt ilmunud kollektiivne monograafia „Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“. Tasumine sularahas.
Eesti sotsiaalteadlased kogunesid 26.–27. aprillil Tartusse Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsile, mida on nimetatud ka Eesti sotsiaalteadlaste laulupeoks. Järjekorras üheteistkümnenda aastakonverentsi fookuses oli ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus. Konverents tõi kokku ligi 150 sotsiaalteadlast ja doktoranti nii Eesti kui välisülikoolidest ning nende töö tulemusi kasutavat ametnikku riigiametitest. Konverentsil peeti üle 80 ettekande (ettekannete teemade kohta vt täpsemalt konverentsi teeside kogumikust). Esimest korda ESAKite ajaloos toimus konverentsi eelüritusena osalevatele doktorantidele töötuba, kus õpiti oma teadustöö tulemusi avalikkusele esitlema.
Konverentsi plenaarettekandeid on võimalik järele vaadata Tartu Ülikooli kodulehel:
Alates 11. detsembrist kuni 6. veebruarini 2019 on võimalik esitada ettekannete teese 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile.
Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad ettekanded.
Veel on võimalik esitada sektsioone 26.–27. aprillil 2019 Tartus toimuvale Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverentsile. Kuna selgus, et info sektsioonide pakkumise võimaluse kohta ei jõudnud õigeaegselt paljude huvilisteni, siis on sektsioonide pakkumise tähtaeg pikendatud 31. oktoobrini 2018.
Ühtviisi oodatud on nii empiirilisemad kui ka teoreetilisemad sektsioonid
Eesti sotsiaalteadlaste XI aastakonverents “Eesti tuleviku keskkonnad” tuleb Tartus 26.–27. aprillil 2019.
ESAK XI suunab pilgu tulevikku. Inimesed toimetavad alati mingis keskkonnas, olgu selleks siis looduskeskkond, sotsiaalne keskkond või viimasel ajal kasvavalt ka virtuaalne keskkond. Järjekorras üheteistkümnenda Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverentsi fookuses on ühiskonna ja ühiskonna-uurijate toimetamine erinevates keskkondades ning meie tegutsemise jätkusuutlikkus tulevikus.
ESAK XI võtab vaatluse alla järgnevad väljakutsed:
• Kuidas kasutada tänast sotsiaalteaduslikku kogemust, andmestikke ja meetodeid, et kavandada jätkusuutlikke lahendusi ja panustada tuleviku kujundamisse (sotsiaalsete kokkulepete saavutamine)?
• Keskkondade vastastikmõjude hindamine, sotsiaalsete mõjude hindamine erinevates keskkondades: milline peaks olema sotsiaalvaldkonna panus looduskeskkonda puudutavate otsuste mõjutamisel?
• Paljud ühiskondlikud probleemid on omanikuta (nt sotsiaalhoolekande ja tervishoiuteenuste ühildamatusest tingitud suluseis) ja jäävad nö silotornide vahele. Erinevate keskkondade (õiguse, sotsiaalia, tervise, looduskeskkonna) lõimumine ja interdistsiplinaarsem käsitlus võiks pakkuda lahendusi. Millised on senised kogemused ja kuidas saaks veelgi paremini?
• Sidusus ja mitmekesisus on olulised väärtused nii ühiskonnas kui ka looduskeskkonnas. Aga kuidas ühildada erinevate ühiskonnagruppide põlvkondade, rahvuste ja kultuuride (sisserändajate) elumaailmad (toimimiskeskkonnad)? Millised on võimalused vanema-ealiste ja noorte, erineva kultuuritaustaga inimeste kaasamiseks ühiskonnaellu, tööhõivesse ja otsustusprotsessidesse, mis kujundavad meie tegutsemiskeskkondi?
• Elu võimalikkusest digikeskkonnas ja väljaspool seda: Milliseid väljakutseid esitab süvenev digitaliseerumine, milliseid riske ja võimalusi see endaga kaasa toob? Millised on digitaliseerumise kulud ja tulud (mõjud inimsuhtele, keskkonnale)? Kuidas aitab digilahendusi luua (koosloome äpid)?
24. ja 25. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Eesti sotsiaalteaduste 10. aastakonverents (ESAK) teemal “Eesti 100 – teel avatusele?”. Töörühmades esines üle saja sotsiaalteadlase, diskussioonidest võttis osa enam kui 200 inimest.
Üha keerulisemas maailmas on eriti oluline mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse, selgitada erinevaid sfääre ja neis toimuvat ning püstitada olulisi küsimusi. Eesti Vabariik seisab oma 100. sünnipäeva künnisel oluliste valikute ees – kas kujundada end rangelt rahvusriigina, või otsida võimalusi kollektiivse identiteedi avardamiseks? Kas peamiseks eesmärgiks peaks olema lahkunute tagasikutsumine või diasporaaga tugeva sideme ho
Konverents algas professor Stjepan Mestrovici loenguga, kus ta analüüsib Donald Trumpi võitu oma loodud kontseptuaalses raamistikus postemotsionaalsest ühiskonnast. Plenaarettekannetega esinesid ka Tiit Tammaru, Mikko Lagerspetz ja Aet Annist, kelle ettekanded keskendusid Eestile rändeajastul ja eestlastele, kes elavad mujal. Konverentsi viimane peaesineja Shakuntala Banaji ettekanne analüüsis nüüdisaja noorte ühiskondlikku osalust.
Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm esitlesid konverentsil uut kogumikku “Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu “Mina. Maailm. Meedia” 2002–2014 tulemused”.
Konverentsi korraldasid Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut ja Eesti Sotsioloogide Liit.
