Eesti Sotsioloogide Liidu põhikiri

1. ÜLDANDMED

1.1 Mittetulundusühingu nimi on EESTI SOTSIOLOOGIDE LIIT (edaspidi Liit). Liidu nime lühendina võib kasutada tähekombinatsiooni ESL, nime ingliskeelne tõlge on Estonian Association of Sociologists.

1.2. Liit on asutatud 17. mail 1999. Liit jätkab 2.veebruaril 1990. a. asutatud Eesti Akadeemilise Sotsioloogide Liidu tegevust ja loeb end selle õigusjärglaseks.

1.3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liidul on oma sümboolika ja pangaarve(d).

1.4. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tartumaa, Tartu linn.

1.5. Liit on vabatahtlikult liitunud isikute mittetulunduslik ühing, mis tegutseb vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Liit kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ei jaota kasumit oma liikmete vahel.

1.6. Liidu eesmärgiks on:
1. koondada sotsioloogiaga tegelevaid inimesi Eestis;
2. edendada sotsiaalsete protsesside teaduslikku uurimist Eestis;
3. tutvustada eesti sotsioloogide uurimistulemusi ja tegevussuundi väljaspool Eestit;
4. tõsta sotsioloogiliste uuringute osatähtsust Eesti ühiskonnale oluliste programmide ja otsuste väljatöötamisel;
5. aidata kaasa sotsioloogilise harituse edendamisele Eestis;
6. osaleda kutseliste sotsioloogide ettevalmistuses ja täiendõppes;
7. korraldada infovahetust Eesti sotsioloogide vahel, aidata kaasa uuringutulemuste avalikustamisele ning sotsioloogiliste teadmiste levitamisele avalikkuses;
8. hoida Eesti sotsioloogiliste uuringute korraldamise põhireeglistikku vastavuses rahvusvaheliselt heakskiidetud nõuetega;
9. kaitsta Eesti sotsioloogide professionaalseid huve.

1.7. Liit
1. esindab liitu kuuluvaid sotsiolooge väljaspool Eestit;
2. korraldab või toetab oma osalusega sotsioloogilisi uuringuid, konverentse, seminare, kursusi jt. üritusi;
3. arendab koostööd teiste teaduslike ja professionaalsete organisatsioonidega;
4. publitseerib oma trükiseid, sh. ka oma perioodilisi väljaandeid;
5. võib luua oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks fonde, koolitus-, konsultatsiooni- ja muid asutusi ning korraldada konkursse vastavalt seadusele.

1.8. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. LIIDU VARA

2.1. Liidu varaks on talle kuuluvad asjad ja raha.

2.2. Liidu rahalised vahendid saadakse tema liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, liidu põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks korraldatavatest üritustest saadavast tulust, annetustest ja muudest laekumistest.

2.3. Liit vastutab oma kohustuste eest kogu varaga.

3. LIIDU LIIKMED

3.1. Liidu liikmeks võivad olla professionaalselt sotsioloogiaga tegelevad isikud, sotsioloogiaüliõpilased ja teised isikud, kes aitavad kaasa liidu põhiülesannete täitmisele.

3.2. Liidul on liikmed ja auliikmed.

3.3. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus oma järgmisel koosolekul alates liikmeks astumise kirjaliku avalduse esitamisest.

3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liidu liikmeks vastu võtmast, võib taotleja pöörduda üldkoosoleku poole. Juhatuse keeldumise puhul teatatakse taotlejale kirjalikult juhatuse otsusest ja keeldumise põhjustest 5 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Liitu vastuvõtmise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.

3.5. Liidu liikmeks vastuvõtmisel on uus liidu liige kohustatud tasuma jooksva aasta liikmemaksu.

3.6. Igaaastase liikmemaksu suurus määratakse üldkoosoleku poolt. Liikmemaksu peab liidu liige tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks.

3.7. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda.

3.8. Juhatus peab rahuldama liidu liikme väljaastumisavalduse 1 kuu jooksul. Liidu liige loetakse liidust väljaastunuks juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päevast alates.

3.9. Liidu liige võidakse arvata juhatuse otsusega liidust välja järgmistel juhtudel:
1. kui ta ei ole maksnud liikmemaksu;
2. kui ta on rikkunud üldkoosolekul vastu võetud ESL kutse-eetika nõudeid;
3. kui ta kahjustab oma tegevusega liidu mainet ja huve.

3.10. Juhatus peab teatama oma taotlusest liige liidust välja arvata 5 päeva jooksul kirjalikult, kusjuures peab olema ära näidatud väljaarvamise põhjus. Isik, kelle kohta on selline juhatuse otsus tehtud võib asja vaidlustada ja pöörduda üldkoosoleku poole. Liidust väljaarvamise otsustab lõplikult üldkoosolek kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega.

3.11. Liidu auliikmeks valitakse isik, kellel on eriti väljapaistvaid teeneid liidu ees või väljapaistvaid saavutusi sotsioloogia alal. Auliikme valib üldkoosolek.

3.12. Juhatus peab liikmete registrit, millesse kantakse andmed liidu liikmete kohta.

4. LIIDU LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Liidu liikmete õigused ja kohustused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
4.2. Liidu liikmel on õigus:
1. võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
2. valida ja olla valitud liidu juhatusse ja kontrollorganitesse;
3. saada teavet liidu tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
4. esitada auliikme kandidatuure;
5. võtta osa liidu üritustest, algatada mitmesuguste küsimuste arutelu ning aktsioone;
6. saada liidult abi oma professionaalsete huvide kaitseks;
7. astuda liidust välja;
8. kasutada teisi seaduses ja põhikirjas sätestatud õigusi.

4.3. Liidu liikmel on kohustus:
4.3.1. järgida põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku, juhatuse ning kontrollorganite otsuseid;
4.3.2. tasuda iga-aastast liikmemaksu.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Liidu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.

5.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1. liidu põhikirja muutmine;
2. liidu juhatuse valimine;
3. revisjonikomisjoni valimine;
4. auliikmete valimine.

5.3. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada vähemalt 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kusjuures kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.

5.4. Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt kord aastas.

5.5. Juhatus võib erakorraliselt üldkoosoleku kokku kutsuda järgmistel asjaoludel:

1. oma algatusel kui seda nõuavad liidu huvid;
2. vähemalt 1/10 liidu liikmete nõudmisel;
3. revisjonikomisjoni nõudmisel.

5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui selles osaleb või on esindatud üle poole liidu liikmetest ja volitatud esindajatest. Otsused võetakse vastu üldkoosolekul kohalviibivate liikmete ja volitatud esindajate poolthäälteenamusega, kusjuures põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 poolthäälteenamus. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks, mis puudutavad liidu ühinemist, jagunemist või lõpetamist on vaja üle 2/3 liikmeskonna poolthääli.

5.7. Kui otsustusvõimeline üldkoosolek ei tule kokku esimesel kutsel, kutsutakse kokku uus koosolek. Teisel kutsel samal päeval sama päevakorraga kokku tulnud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohal viibivate liikmete ja volitatud esindajate arvust.

5.8. Üldkoosolek valib revisjonikomisjoni, milles on 1-3 liiget. Revisjonikomisjon:
1. jälgib juhatuse tegevuse vastavust põhikirjale;
2. jälgib liidu tegevuse vastavust põhikirjale ning vähemalt kord aastas revideerib liidu finantsmajanduslikku asjaajamist informeerides selle tulemustest juhatust ja üldkoosolekut;
3. valib oma liikmete hulgast esimehe, kes võib osa võtta juhatuse koosolekutest nõuandva hääleõigusega.

5.9. Liidu liikmetel on üldkoosolekul ostuste vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellel on kirjalik volikiri. Liidu liiget võib esindada ainult teine liidu liige.

5.10. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla juhataja ja protokollija.

6. JUHATUS

6.1. Juhatus on liidu alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatus on vastutav üldkoosoleku ees.

6.2. Juhatuse liikmete arv määratakse üldkoosoleku otsusega kaheks aastaks arvestusega, et juhatuses peab olema 5-9 liiget.

6.3. Juhatus on liidu esindusorgan, mille töö aluseks on üldkoosoleku otsused.

6.4. Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt 2 aastaks. Juhatus valib oma liikmete seast presidendi ja kaks asepresidenti.

6.5. President on juhatuse esimees ja korraldab juhatuse tööd. Asepresidendid asendavad vajadusel presidenti.

6.6. Õigus esindada liitu kõigis õigustoiminguis on juhatuse liikmel. .

6.7. Juhatuse pädevusse kuulub:
1. liidu jooksva töö olulisemate küsimuste otsustamine;
2. liidu liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine;
3. liidu liikmete registri pidamine;
4. liidu raamatupidamise korraldamine;
5. majandustegevuse aastaaruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
6. liidu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
7. liidu esindamine;
8. muude liidu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

6.8. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas.

6.9. Juhatus võtab otsuseid vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteeenamusega.

6.10. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamisel kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.

6.11. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande seaduses sätestatud korras ja esitab aruande revisjonikomisjonile ja üldkoosolekule. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek.

7. LIIDU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

7.1. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alusel ja korras. Liit võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.

7.2. Liidu tegevus lõpetatakse:
1. üldkoosoleku otsusega;
2. kui liitu on jäänud vähem kui kaks liiget;
3. pankrotimenetlusel alustamisel;
4. muudel seadusega ettenähtud põhjustel.

7.3. Liidu lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku protokoll.

7.4. Liidu lõpetamisel on likvideerijaks juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.

7.5. Liidu tegevuse lõpetamisel annab likvideerimiskomisjon nõuete rahuldamisest ülejäänud vara ja rahalised vahendid, arvestades üldkoosoleku otsust, mõnele mittetulundusühingule, sihtasutusele või mõnele teisele juriidilisele isikule, mis täidab liidu põhikirjalisi või sellele lähedasi eesmärke.

7.6. Muud põhikirjas reguleerimata liidu tegevuse lõpetamisega seotud küsimused lahendatakse kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega.

8. LÕPPSÄTTED

8.1. Liit kuulub kandmisele mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

8.2. Käesolevas põhikirjas reguleerimata küsimused lahendatakse vastavalt seadustele.