President MAI BEILMANN
Töötan Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsioloogia teadurina. Tartu Ülikoolis möödus ka suur osa minu haridusteest: õppisin siin sotsioloogiat kõigepealt bakalaureuse- ja magistriõppes ning viimaks doktorantuuris, kus minu uurimisteemaks olid sotsiaalse kapitali ja väärtuste vahelised seosed. Vahepeal tudeerisin paar aastat sama eriala ka Saksamaal Konstanzi ülikoolis. Hetkel on mu peamised uurimisteemad seotud laste ja noorte osaluse ja heaolu küsimustega. Õpetan sotsioloogia metodoloogiat ja uurimismeetodeid käsitlevaid aineid.
Asepresident AIRI-ALINA ALLASTE
Olen Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor. Esimesed kraadid kaitsesin Eesti Humanitaarinstituudis ning doktoritöö tegin Helsingi Ülikoolis. Kuigi sotsioloogia vastu tekkis huvi alles õpingute käigus – alustasin filosoofiaga – siis kõik kraadid on kaitstud samal erialal. Minu uurimised seonduvad elustiilide, subkultuuride ja sotsiaalsete liikumistega ning peamiselt olen ma keskendunud noorte staatusele ja osalusele ühiskonnas püüdes seletada seda nende endi antud tähenduste abil. Õpetan kvalitatiivseid meetodeid sotsiaalteadustes.
Asepresident VERONIKA KALMUS
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala 2. lennu 1995. aastal. Magistrikraadi kaitsesin Oslo Ülikoolis meediauuringute alal aastal 1998 ning doktorikraadi TÜs sotsioloogia alal aastal 2003. Igapäevast leiba teenin sotsioloogia professorina TÜ ühiskonnateaduste instituudis. Uurin teemasid, mis seonduvad märksõnadega sotsiaalne transformatsioon, põlvkonnad, sotsialiseerumine, meediastumine, andmestumine, (uue) meedia kasutamine, digipädevus, väärtused, ideoloogiad, diskursused. Õpetan sotsiaalteaduste metodoloogiat ja diskursusanalüüsi ning juhendan instituudi doktoriseminare. Alates 2019. aastast olen Academia Europaea liige.
KADRI AAVIK
Olen sotsioloogia lektor Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis. Minu haridustee on olnud mitmekesine: esimese taseme kõrghariduse omandasin Tallinna Ülikoolis, õppides inglise keele õpetajaks. Seejärel omandasin välisülikoolides magistrikraadid multimeedia juhtimises ning soouuringutes. Doktoriõpinguteks tulin tagasi TLÜ-sse. Kaitsesin doktorikraadi sotsioloogias 2015. aastal, minu töö keskendus soolise ja etnilise ebavõrdsuse uurimisele Eesti tööturul. Minu uurimishuvideks ja uurimisvaldkondadeks on sugu ja soosuhted ühiskonnas ning sookategooriaga põimuvad teised identiteedi- ja eristuskategooriad (intersektsionaalne lähenemine), ebavõrdsus ja võimusuhted, privilegeeritus, kriitilised mees- ja maskuliinsusuuringud. Viimasel ajal on uute uurimishuvidena lisandunud kriitilised ülikooliuuringud ning kriitilised loomauuringud. Lisaks akadeemilisele tööle olen aktiivne Eesti kodanikuühiskonnas, edendades loomaõiguslust ja veganlust.
Töötan Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi kaasprofessorina ning Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi andmeuuringute kaasprofessori ja vanemteadurina. Teadustöö põhisuundadeks on suurandmed, ühiskondlik andmestumine, ruumiline mobiilsus, sotsiaalne mitmekesisus, algoritmiline valitsemine, andmeõiglus ja sotsiaalteaduslikud uurimismeetodid.
REIN MURAKAS
Tegutsen konsultandi ja analüütikuna erinevate rahvusvaheliste ja Eesti-põhiste uurimisprojektide juures, seda nii läbi Rein Muraka Konsultatsioonide tegevuse kui ka koostöös Tartu Ülikooli erinevate instituutidega. Esmase eriala järgi majandusküberneetik, hiljem sain teadusmagistriks sotsioloogia erialal. Tartu Ülikoolis olen pikalt töötanud õppejõuna. Eelkõige õpetasin uurimismeetodite, andmete ja nende analüüsimisega seotud aineid, samuti juhtisin Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivi (ESTA) tegevust. Uurimisteemadeks on eelkõige majanduse (sh ettevõtluse ja finatskirjaoskuse), (kõrg)hariduse ning noortega seotu, samuti sotsiaalteaduslike andmete kogumist ja kasutamist puudutav.
OLIVER NAHKUR
Olen Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalsete heaolu uuringute teadur. Oma doktoritöös töötasin välja ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi – uue sotsiaalse indikaatori, mida saab regulaarselt kasutada nt isikutevahelise vägivalla taseme mõõtmiseks riikide tasandil. Uurimisteemadeks on isikutevaheline destruktiivsus, sh konfliktsus ja vägivald ühiskondades; suhtlemiskultuur; konfliktiennetus; liitmõõdikute, sh indeksite konstrueerimine; isikutevahelise konfliktsuse ja destruktiivsuse mõõtmine; kultuurid ja konflikt; tervis ja tervishoid, sh elanike tervishoiualased hoiakud ja rahulolu tervishoiusüsteemiga. Õpetan TÜs eelkõige heaolu ja selle mõõtmisega seonduvaid aineid. Olen Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsatsiooni (ISA) sotsiaalsete indikaatorite uurimiskomitee (RC55), Rahvusvahelise laste indikaatorite ühingu (ISCI) ja Rahvusvahelise elukvaliteedi uuringute ühingu (ISQOLS) liige.
SIGNE OPERMANN
Olen Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediasotsioloogia teadur. Bakalaureusediplomi sain Tartu Ülikoolist ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal, ning magistrikraadi kaitsesin meedia ja kommunikatsiooni erialal. Doktoriõpingud möödusid Stockholmis Södertörni Ülikoolis meediapõlvkondade uudistetarbimist uurides. Järeldoktori projekti raames liitusin „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) uurimisrühmaga ning keskendusin uurimisküsimusele, kuidas erinevad sotsiaalsed põlvkonnad Eestis kohanevad sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemise ja tihenemisega. Praegu osalen mitmes rahvusvahelises teadusprojektis, mis tegelevad laste ja noorte digipädevusega ja laiemalt digimaailmas tegutsemisega; noorte täiskasvanute info- ja uudistekasutuse ning meedia usaldusväärsusega; tulevikukujutelmadega tehnoloogiarikastest klassiruumidest.
TRIIN VIHALEMM
Olen Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor. Õppisin Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1993. a. sain esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariigis sotsioloogiamagistri kraadi. Doktoriõpingud viisid mind taas (massi)kommunikatsiooni valdkonda. Minu uurimishuvid on kommunikatsiooni roll identiteedi kujunemisprotsessides, siirdeühiskonna kultuuri eripärad, meediatarbimise harjumuste jt igapäevaelu praktikate omavahelised seosed. Oluline osa minu teadustööst käsitleb Eesti venekeelse elanikkonna lõimumisprotsesse.